Klaperjaht kadunud mobiilile. Väikeettevõtja: minust sai enda täielikuks üllatuseks kurjategija!

Politseiniku jäljed näitavad, et ta otsis kadunud nutitelefoni heinatuusti alt väga põhjalikult. Foto: Agur Piirisild

Väikeettevõtja Agur Piirisild kuulis laupäeva õhtul kella 22 paiku koputust uksele. Paha aimamata läks Võru vallas Osula lähistel elav mees vaatama, kes mida nii hilisel tunnil soovib. Ukse taga seisid kaks blondi neiut, kes mehe täielikuks hämmelduseks kiirelt nõudsid: „Anna tagasi iPhone, mille sa täna leidsid!”

„Nende telefoni positsioneering näitas, nagu see asunuks minu hoovis,” kirjeldas Agur Piirisild. „Noh kena, vestlesin neiukestega ja üritasin selgitada, et see telefon ei ole minu käes ja ma ei ole seda leidnud. Soovitasin veel kord üle vaadata selle koha, kus telefon võis kaduda.”
Seepeale neiud lahkusid. Läks mööda umbes tund aega, siis olid nad tagasi koos politseiga. „Hästi, saan inimeste hüsteeriast aru, kuid teatud mõttes oli see siiski juba liig,” nentis Piirisild. „Käisime läbi kogu maja ümbruse. Lõpuks jõudis positsioneeringut jälginud politseinik aias ühele keraheina mättale, kus positsioneering oli kõige täpsem.”
Nagu fotolt näha, tegi politseinik ümber mätta põhjaliku tiiru. Telefoni ta ei leidnud. „Hiljem muidugi vaatasime ka kõik muud võimalikud kohad, ka maja üle, õigemini ma sportlikust huvist palusin ise seda teha, kuigi kohustust ei oleks olnud,” rääkis Agur Piirisild. „Mida ei olnud, oli telefon, kuigi positsioneerimine näitas siis juba, nagu see asunuks minu köögis!”
Piirisild kinnitas, et politsei töö kohta tal etteheiteid pole. „Politsei oli oma suhtumises äärmiselt viisakas ja vabandas kohe, nad said ka ise aru, et tegemist on absurdse olukorraga,” nentis ta. „Kuigi, kriitilist mõtlemist oleks võinud vähemalt ühel neist olla rohkem. Samuti võiks olla politseinikud paremini kursis telefonide positsioneerimistäpsusega, enne kui seda tunnistada täiesti täpseks ja tekitada inimestes ekslik ettekujutus, et nad ongi lahenduse leidnud. Neiukesed vabandanud ei ole ja on ilmselt siiani veendunud, et telefon on ikkagi minu käes.”
Neidude jutust sai Piirisild aru, et telefon kadus tõenäoliselt kuhugi Võru-Viljandi maantee äärde.
„Tol hetkel ei taibanud ka mina, rääkimata neidudest, mõelda, et telefoni positsioneerimise täpsus sõltub tugijaamade tihedusest mingis piirkonnas ja maal võib viga olla kaks-kolm kilomeetrit – see on võrdne nõela otsimisega heinakuhjast,” rääkis Piirisild. „Isegi linnas on veapiiriks mitusada meetrit. Nad olid kasutanud otsimiseks iPhone’i enda otsingusüsteemi, mis võib olla veel ebatäpsem.”
Piirisild nentis, et kardetavasti peavad neiud teda siiamaani telefonivargaks. „Inimesed võtavad otsingutulemust sageli kui raudset tõde ja enamik ei teadvusta, et tegemist on ainult võimalike ligilähedaste andmetega,” märkis ta. „Keegi oleks võinud mõelda ka sellele, et kui ma tõepoolest oleks tahtnud seda telefoni omastada, siis miks ma oleksin pidanud jätma telefoni nii pikalt sisse lülitatuks, et seda saaks positsioneerida? Tõenäoliselt oleks esimese asjana eemaldanud SIM-kaardi ja vajaduse korral ka aku!”

Politsei: telefon visati autoaknast välja

Kagu jaoskonna patrulltalituse juht Madis Soekarusk täpsustas, mis asjaoludel politsei Agur Piirisilla hoovist heinatuusti alt kallist mobiiltelefoni otsis.
„27. jaanuari hilisõhtul sai politsei väljakutse Võru valda Osula külla, kus oli lähedaste inimeste vahel puhkenud tüli,” selgitas ta. „Sündmuskohale asjaolusid selgitama läinud politseipatrullile sai selgeks, et elukaaslaste vahel puhkenud tüli ajal oli üks tülitsejaist visanud sõiduki aknast välja kaasa telefoni, mis ära kadus. Inimestel endil telefoni leida ei õnnestunud ning ümbruse kontrollimisel paluti abi ka sündmuskohale saabunud korrakaitsjatelt.”
Soekarusk märkis, et politseinikele sai õige pea selgeks, et kadunud nutitelefoni ses piirkonnas, mille näitas kätte telefoni omanik, ei asu. Ka ei olnud politseinikel sündmuskohal kogutud info põhjal alust kedagi selle omastamises kahtlustada.
„Juhtumid, kus politsei käib lahendamas omavahelisi arusaamatusi, lepitamas tülli pööranud lähedasi, nõustamas lemmikloomade pärast sõjajalal olevaid naabreid, fikseerimas vargusi, uurimas vandaalitsemisi ning selgitamas ka teisi keerukamaid ja vähem keerukamaid juhtumeid, on politseinike argipäev,” toonitas Soekarusk. „Kui meilt palutakse abi, siis me läheme ja aitame.”
Politsei rõhutas, et telefoni kadumise korral tuleks kõigepealt kiiresti kontakteeruda sideoperaatoriga ning keelata telefonilt väljahelistamine ja sõnumite saatmine. Kui ootamatult suurte telefoniarvete oht on kõrvaldatud, saab keskenduda telefoni positsioneerimisele.

Internet: iPhone näitab asukohta paarimeetrise täpsusega

Osula kandis kaotsi läinud iPhone’i telefon töötas väidetavalt Telia võrgus, kuid selle omanik väitis Agur Piirisillale, et kasutas selle otsimiseks iPhone’i enda positsioneerimissüsteemi – olevat täpsem.
Internetist leiab erinevaid uurimusi, mille kinnitusel saab GPSi abi kasutavaid nutitelefone positsioneerida paarimeetrise täpsusega. Näiteks mulluse Eesti Maaülikooli bakalaureusetöö (autor Jesse Pint) „Nutitelefonides kasutatavate GPSide täpsus” jaoks tehtud mõõtmised näitasid, et nelja mobiilimudeli maksimaalne täpsuseviga jäi alla 20 meetri.
Samas töös rõhutati aga asjaolu, et mõõtmine on täpne vaid avatud maastikul; mida suletumas keskkonnas telefon on, seda ebatäpsem on tulemus. Samuti peab olema telefonil enne kadumist sisse lülitatud funktsioon „Find my phone“, mis on nii android- kui ka Apple’i mobiiltelefonides. Androidtelefoni puhul on veel võimalik kasutada näiteks rakendusi Google+ või Life 360. Tuleb arvestada ka sellega, et välja lülitatud seadme korral saab klient kätte vaid asukoha, kus seade oli viimati sisse lülitatud, ning see ei pruugi kattuda seadme tegeliku asukohaga.

Mobiilivõrgu abil telefoni leida on lootusetu
Telia Eesti teenuste halduse insener Erik Kirikmäe Telia positsioneerimistäpsust maal ei avaldanud, küll lisas, et suuremates linnades, kus kasutatakse suurte kaubanduskeskuste ja teiste suurte ühiskondlike hoonete siselevi parandamiseks eraldi väikese katvusalaga tugijaama, annab selle jaama piirkonnas oleva telefoni positsioneerimine tulemuse ~100m ehk sisuliselt hoone täpsusega.
„Positsioneerimistulemusena kuvatava ala suurus sõltub kõige rohkem telefoni kaugusest teenindavast mobiilside tugijaamast,” märkis ta. „Seega asulates, kus tugijaamu on tihedamalt ja seetõttu nende teenindusalad väiksemad, on üldjuhul ka parem täpsus. Suure katvusalaga masti teeninduspiirkonnas saab samuti päris hea positsioneerimistulemuse, kui positsioneeritav on mastile lähedal (kuni 2-3 km). Tingituna maastiku looduslikust eripärast, ei pruugi telefon ühenduda lähima masti külge. Künkliku maastikuga Kagu-Eestis on see tavapärane, et mõnes kohas varjavad looduslikud pinnavormid lähima masti signaali ja telefon jaoks tugevam signaal on kättesaadav mitu korda kaugemast mastist.”
3G või 4G võrgus oleva telefoni positsioneerimine annab tema sõnul laias laastus kaks korda parema tulemuse kui samas kohas 2G (GSM) võrgus olevate aparaatide asukoha määramine.
Võrdluseks Elisa võrgus positsioneerimise täpsusest. Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann ütles, et linnades saab operaator Elisa võrgus oleva telefoni positsioneerida 200–500 meetri täpsusega, maal võib see täpsus aga olla kaks kuni kolm kilomeetrit.
„Tele2 ei teosta kommertspositsioneerimist klientidele, kuna telefonid teevad positsioneerimist täpsemalt, kui meie võrgu baasil pakutav teenus seda võimaldaks,” ütles Tele2 Eesti ASi kommunikatsioonijuht Kerli Link. „Küll aga edastame positsioneerimise andmed juhul, kui klient helistab hädaabinumbrile 112. Androidi ja iOS-i platvormil toimivad telefonid oskavad ise GPSi, Wi-Fi või mobiilivõrgust andmeid koguda ja nende põhjal saata 112 numbrile sõnumi enne, kui kõne päästeametisse jõuab. Teised telefonid seda ei võimalda. Sellisel juhul toimub positsioneerimine mobiiltelefoni võrgu baasil, tugijaama suhtes 90- või 120-kraadise sektori täpsusega. Olenevalt geograafilisest asukohast on positsioneerimise täpsus (kaugus tugijaamast) linnas ca 1 km, linnalähistel aladel ca 5–8 km ja hajaasustusega aladel kuni 30 km raadiuses.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/02/2018 10:04:12