Küsitlus

Kas katuseraha jagamine on õige ja hea tegu?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Võru veemototiim krooniti Eesti meistreiks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Veemotospordi kantsis Tartus jagati välja 2007. a parimate sportlaste karikad ja pandi kaela medalid lõppenud hooaja Eesti meistrivõistluste edukaimatele. Kaatrite klassis krooniti Eesti meistreiks Võru tiim Jaanus Mill - Urmas Laanemets.

Veemotoalad on viimastel aastatel Võrus mitmel põhjusel jäänud soiku, kuid tänavu teenisid karika päramootoriga kaatril sõitvad võrulased Mill ja Laanemets. Nad on tulnud selles klassis neli aastat järjest Eesti meistriks ja püstitasid Pärnu jõel ka kiirusrekordi (114,72 km/h).

Kolmandat aastat järjest valiti aasta sportlaseks hüdroplaan-tüüpi paadil O-125 võistlev tallinlane Toomas Mets (48), kes tänavu teenis hõbeda nii EMil kui MMil.

"Tänavune hooaeg oli veemotosportlastele rahvusvaheliselt edukas. Medaleid toodi Eestisse Saksamaal Lauffenis ja Lätis Aluksnes peetud EMilt ning Poolas Zninis peetud MMilt. Samuti püstitati uusi rekordeid. Samas oli lõppenud hooaeg meie sportlastele ka õnnetusterohke," tõdes Eesti Veemoto Liidu president Toomas Hage.

Haget rõõmustas, et jalad on alla saanud O-500 paadiklass. Eestis on valminud uusi paate ja kuigi pole kätte saadud sellele paadiklassile tellitud võimsaid mootoreid, suutis tallinlane Uku Aaslav-Kaasik MMil viie etapi kokkuvõttes jõuda kuuendale kohale, mis on selles paadiklassis Eesti võidusõitjate parim tulemus.

Lisaks medalivõitudele tehti atraktiivsel veemotoalal ka rekordeid: koduse karika võitja ja EMi hõbedamees Sten Kalder (15) kihutas oma punasel JT-250 klassi paadil välja rekordkiiruse 73,6 km/h, mis ei jää palju alla kehtivast maailmarekordist 74,18 km/h. Tartu Kunstigümnaasiumis õppiv Kalder proovis kätt ka OSY-400 klassis, kus tegi Eesti rekordi tulemusega 101,47 km/h.

Kingiks Austraalia kuldraha

Eesti parim veemotosportlane Toomas Mets alustas alaga tegelemist 15-aastasena Tallinnas noorte meremeeste klubis. „Mul oli suur huvi tehnika vastu. Kõik oma võistluspaadid olen teinud enda kätega. Olen tiitlivõistlustelt toonud koju 8 medalit. 2005. a. MMilt naasin O-125 klassis kullaga. EM-l olen saanud kolm hõbedat. Tänavu kaotasin nii EMil kui MMil tugevatele itaallastele," rääkis Mets.

Ehitusettevõtjana tegutsev Mets treenib Harku järvel. "Hea on sõita ka Emajõel. Varasematel aastatel käisin Võrus Tamulal, tänavu jäi sealne Eesti meistrivõitluste etapp halva ilma tõttu ära, " ütles veel võidukihutamist nautiv Mets, kes tiheda rahvusvahelise võistlusgraafiku tõttu tänavu kodusel karikavõistlusel ei osalenud.

Esmakordselt andis Eesti Veemoto Liit aasta parimateks pärjatuile lisaks karikale ka toreda kingi, 15dollarilise kuldse Austraalia raha. Selle pälvisid Mets ja Kalder.

Uhkusega näitas oma punast plastpaati tänavu noorteklassis ilma teinud Sten Kalder, kes tõi oma paadiklassis Tartusse EMi hõbemedali juulis Aluksne järvelt. "Olen rulluisutanud, sõitnud trikirattaga. Viis aastat käisin tennisetrennis. Eelmisel aastal isa sünnipäeval kutsus tema sõber mind proovima paadisõitu. Asi hakkas väga meeldima. Sportliku elustiiliga isa toetas minu valikut," rääkis Kalder.

Kalderi treener Üllar Põvvat on Stenile ehitanud ka paadi. Koos otsivad nad võimalust, kuidas saada paati tehniliselt paremaks.

Kalderile, Eesti meistrile JT-250 paadil, pakub tõsist konkurentsi samas klassis sõitev aasta noorem Rasmus Haugasmägi, kes Balti meistrivõistlustel (II) jättis Kalderi selja taha.

Alal, kus Eesti valitsevad mehed, pakkus tänavu ainsa naisena meestele konkurentsi OSY-400 paadiklaasi sõitev tallinlanna Annika Suuk. "Alustasin põnevat kihutamist alles tänavu, mehe mõjul. Ääretult vahva ala. Tegin vaid paar starti meistrivõitluste etapil kaasa," rääkis lasteaias töötav Annika Suuk. Tema kaasa Raivo Suuk on samas paadiklassis karikavõitja.

Veemotoajale veel tõmmati oktoobri alguses peetud sõitudega joon alla. Talv on paatide ehitamise ja mootorite timmimise aeg.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia