Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Täiskuuöö EMOs – verine nael juhatas õhtu sisse!

Superkuu. Foto: Aivar Kroonmäe

Möödunud kuu viimasel päeval imetlesid ja pildistasid paljud taevas laiutavat nn superkuud, mis pärastlõunal täiskuuks sai. Täiskuuaeg pidavat olema töörohke aeg häirekeskusele, kiirabile ja politseile – Kuu mõjuvat inimestele hullutavalt. Kui tõsi see on, sai samal õhtul uuritud Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonnas. Algus oli paljutõotav: voodil lebas mees, kel priske verine nael läbi sõrme tulistatud!

Tartlasena pole mul varem Põlva haiglasse asja olnud ning saan tublisti seigelda kortermajade hoovides. Tark Google Maps juhatab mind kord ühe elamu hoovi, siis juba järgmise omasse. Õnneks aitab abivalmis koerajalutaja mind järjekordselt eksirännakult meditsiiniasutuse poole. Näib, et hullutav Kuu on segi ajanud nii kaardisüsteemi kui ka mu orienteerumisoskuse. Säras ta ju ülimalt meelisklevalt, kui keerasin autonina Põlgastelt Põlva poole. Lumine tee viis mäest üles ning künka otsas kutsus mind suur kuldkollane taevakera. Kaader justkui ulmefilmist!
Õnnelikult parklasse jõudes märkan ringi taarumas viimase vindi peal tiinet kassimammat ja kilkamas kohalikke lapsi. Haiglale lähenedes jääb silma aktiivne ehitustegevus kõrvalplatsil. Perearstikeskus saab uued ja normidele vastava suurusega ruumid. Üldse on Põlvas paremad päevad: eelmisel nädalal pandi paika kompuuter uuringute tegemiseks ning röntgenuuringudki on nüüd kohapeal võimalikud. Varem solgutati patsienti nende pärast Tartusse ja tagasi.

Verine ora ihus
Tipin kahtlustaval sammul tõotatud ukse poole ja silman parklas puhkavaid Kellyt ja Anetti. Ei-ei, tegu pole kohalike svipsis peotšikkidega. Need on hoopis punavalged kiirabimasinad, mida haldab Tartu Kiirabi. Personal on küll Põlvast pärit, kuid masinaid Põlva haiglal endal ei ole. Saan „tüdrukutest“ mööda ning ees ootab uniselt vaikne vältimatu abi osakonna koridor. Minu õnneks ikka ripub nagis kellegi talvemüts ja selle all ootavad truult omanikku töömehesaapad.
Õde Natalja Kotova (61) leiab mahti tervitama tulla, mind kitlistada ja kutsuda arsti tegevust töövarjuna vaatama. Üldkirurg Rein Randam (73) on pikk hallipäine mees. Tema käepigistus mõjub soojalt ja usaldusväärselt.
„Kas teil kodus valuvaigistit on? Tuimestuse mõju läheb peagi üle. Kindlasti olge mõnda aega kodus, perearst väljastab teile töövõimetuslehe,“ kuulen pisikest kasvu meditsiiniõde lamavale mehele juhiseid jagamas.
Kirurg viskab väikese patsienti lõdvestava naljagi: „Kas soovite naela endale mälestuseks?“ Metalsest orast vabanenud härra on lahke ja lubab arstil naela majaehituseks endale jätta. Huumorimeel on mõlemal mehel säilinud! Töö käigus oli patsient naelapüstoliga läbistanud vasaku käe sõrme. Sõber sõidutas viga saanud töömehe kohale ja kiirabiteenust seekord ei vajatud.

Patsiendid ja personal vananemas
„Eile registreerisime viisteist juhtumit ja täna kella kaheksaks õhtul on neid üheksa. Eristame kirurgilisi, terapeutilisi ja lastega seotud abivajamisi,“ annab 25-aastase tööstaažiga meditsiiniõde Kotova teada. Ta lisab, et kuu lõpus on tõesti vaiksem aeg, kuna pahatihti põhjustab just alkohol traumasid.
„Täiskuu ilmselt mõjutab rohkem psüühiliste probleemidega inimesi. Nende haigusseisundid võivad ägeneda. Eks ma ise alguses pelgasin siia osakonda tööle tulemist. Aga mina kartsin hoopis arvutit!“ naerab õde.
Juba paari päevaga sai ta raaliga sõbraks ning praeguseks on kümne aasta taguse osakonnavahetusega harjunud ja pigem rahulgi. „Soovin pärast pensionile jäämist haiglas edasi töötada. Ma ei kujuta ette, kuidas riikliku vanaduspensioniga majanduslikult hakkama saada. Paljud kolleegid on jätkanud pensioniea saabudes edasi teenimist ja on oma eluga igati rahul,“ räägib Natalja Kotova.
Valves olev doktor Rain Randam on naasnud ringkäigult ja liitub meie vestlusega. „Nii nagu patsientide keskmine vanus on tõusnud, nii tõuseb ka Põlva haigla töötajate vanus. Eks meil käib siin noori praktikal küll. Viienda ja kuuenda aasta tudengid tulevad nädalavahetustel meile appi. Praegu veel on sünnitusosakond olemas ja aastas võtame vastu umbes 250 last. Kriitiline piir on seatud 200 peale ja sellest allalangemise korral võib ees oodata sünnitusosakonna sulgemine,“ näeb üldkirurg tulevikku natuke tumedates toonides.
Seda rõõmsam on 47-aastase tööstaažiga tohtri meel aga selle üle, et äsja sai haigla endale uhke kompuutri ja röntgenivõimekuse. „Põlva EMOsse on isegi Tartu elavast järjekorrast tuldud. Siin saab kiiremini jutule ja autosõidu pikkus ei häiri. Kiiremad ajad on just suvel, kui juhtub lastega palju traumasid. Veel olen täheldanud reedest suuremat tööd lastega,“ räägib Randam.
Põlva haigla ülemarst Margit Rikka kiidab kohalikke perearste: „Tänu nende tublile tööle on meie erakorralise meditsiini osakonda pöördujate mured asjakohased. Ei tulda väga selliste küsimustega, mida saab lahendada mugavalt oma perearsti juures. Pigem on EMOde liigne ummistamine suuremate linnade mure.“

Kits niitis inimestel pead otsast
Uurin, kas haiglasse tuuakse palju autoavariide ohvreid, ja kuulen, et pigem viikse nad ikka Taaralinna abi saama. Oma liikluskäitumises on arst täheldanud alalhoidlikkuse kasvu: „Mul on küll tubli nelikveoline Subaru, kuid möödasõite ma põhimõtteliselt ei tee. Kitsede koha pealt annan sulle nõu: kui tuleb üks, siis tuleb kohe kari talle järgi! Kits on üldse veidi rumal loom, ta lendab kasvõi külje pealt autole sisse. Mõni aeg tagasi juhtus hirmus avarii, kus esiklaasi tormanud loom niitis autos sõitjatel pead maha.“
Võdistame mõlemad õlgu ja luban härdalt, et ootan kitsekarja järel ja ühtegi möödasõitu enam oma sohvrikarjääri jooksul ei tee. „Kas sa D-vitamiini ikka võtad? Mina iga päev võtan. Ootan alati pikisilmi talvist pööripäeva, siis hakkavad päevad pikemaks minema,“ satub valvearst kevadelainele.
Saan veel teada, et doktor jälgib lenta.ru veebilehelt uudiseid ja hingeliselt puudutab teda laastamistöö Abhaasias. Vaatame üheskoos pilte Taga-Kaukaasia kummituslinnast, kus loodus on hooned enda rüppe tagasi võtnud.
Jälgides Põlva haigla ümber toimuvat vilgast ehitustööd, saan kindel olla, et elu pealinnast eemal kestab edasi. Musta mere äärsed sõjakoledused põlvakaid ei kimbuta ning rahulolu oma elujärjega võiks aegamööda kasvada.
„Olen ammu tähele pannud, et inimesed lihtsalt ei ole eluga rahul. Minu isa on öelnud raha kohta nii: seda kas on äärmiselt vähe või pole üldse! Mulle küll meeldib elu Põlvas, Peipsi järv loksub siinsamas lähedal ja olen jõudnud tagasi oma lapsepõlvemaale,“ tunnistab Rein Randam.
Nende õpetlike mõtetega kirjutab tõsiselt pika tegutsemiskogemusega tohter mind haiglast välja. „Sõida ettevaatlikult!“ lisab ta isalikult ning kingib teele kaasa veel ühe sooja käepigistuse. Lahkun teadmisega, et Põlvamaa patsiendid on hästi hoitud ja ehk tulen minagi tulevikus siia abi nõutama, kui kiidetud suures linnas järjekord uksest välja ulatub.

Abiandmine Põlva haiglas

Põlva haiglas on Kagu-Eesti erakorralise meditsiini osakond, kust saavad lähimat erakorralist abi kogu Põlva maakonna elanikud. Kiirabi kuulub Tartu Kiirabile, aga asub Põlva haigla ruumides.
Vältimatut abi antakse ligi 7000 patsiendile aastas, ööpäevas 19-20 patsiendile. Kõige intensiivsem töö on nädalavahetuseti ning pühade ajal ja järel.
Haiglas töötab 268 inimest, EMO vahetuses on kolm inimest päeval, kaks öösel, pluss maja valvearstid (sisearst, kirurg, anestesioloog ja günekoloog ööpäev läbi, lastearst koduses valves), lisaks abiarstid nädalavahetustel. Vahetuse pikkus on 8–24 tundi.

Mis puhul tuleb pöörduda EMOsse või kutsuda kiirabi:

Kindlasti otsige abi, kui teil on tekkinud tugev, ängistav rinnakutagune valu, südamerütmihäired, tugev hingeldus, teadvuskaotuse hoog, verejooksud, jäsemete halvatus, kõnehäire, üle kolme päeva kestnud kõrge (üle 38,5 kraadi) temperatuur, äge kõhuvalu.
Vigastuste korral: luumurrud, haavad, põletused ja muud ohtlikud seisundid.
Ägeda haigestumise või vigastuse korral, mille puhul ravi viibimine võib seada ohtu patsiendi elu või põhjustada püsivat tervisekahjustust.

 

 

 

Autor: Sten Sang, sten@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/02/2018 10:04:07

Lisa kommentaar