Kui naisi tunnustatakse, on alati hea, leiab Põlvamaa põllumeeste liidu juht Karin Sepp. Foto: erakogu

„Mida ütleks selle peale soovolinik?” imestasid mitmed põllumehed, kuuldes maaeluministeeriumi plaanist hakata maaelu arengukavas toetuste jagamisel eelistama naisi. Tuliseks vaidluseks läks ka mõne teise muudatusettepaneku üle.

Enne hiljutist Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni istungit tutvustas ministeerium plaanitavaid maaelu arengukava muutusi ka talunikele. Suurt elevust tekitas plaan eelistada naisettevõtjaid nende investeeringutoetuste jagamisel, mis on mõeldud majandustegevuse mitmekesistamiseks maal mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.
Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Merle Saaliste põhjendas: „Eestis tegutsevatest ettevõtjatest moodustasid naisettevõtjad 2014. aastal vaid 28 protsenti. Väikse osakaalu üks põhjuseid on asjaolu, et uuringute järgi on naistel kapitalile piiratud juurdepääs, sest naistele antakse väiksema tõenäosusega või vähem laenu kui meestele. Seetõttu tegid EVEA ja MTÜ Eesti Maaturism maaeluministeeriumile ettepaneku ses meetmes lisaks noorettevõtjatele hinnata ka naisettevõtlust. Eelistus aitaks motiveerida naisettevõtjaid oma ettevõtlust laiendama või arendama ning seeläbi leevendaks võimalikku turutõrget, mis võib naisettevõtjatel tekkida võõrkapitali kaasamisel. Maapiirkondade elujõulisuse säilimiseks on tähtis luua naistele sobivaid töökohti maapiirkonda ja sageli loovadki naistele sobivaid töökohti just naised ise.”
Nii Võru kui Põlva maakonna taluliitu juhib naine – mida nemad naisettevõtjate eelistamisest arvavad?
„Kui naisi tunnustatakse, on alati hea. Kui seda tehakse riigi tasandil – aga palun!” kiitis Põlvamaa põllumeeste liidu juht Karin Sepp. „Talude puhul räägitakse ennekõike taluperemeestest ja nemad on lehelugejate jaoks sageli kogu talutöö tegijad. Aga talus on tavaliselt ka perenaine, kes nii-öelda keerab peremehe pead. Kui naine saab nüüd alustada oma ettevõtlusega, olgu see siis toitlustus, majutamine, hobuste tutvustamine või mis iganes, ainult jõudu talle!”
Võrumaa taluliidu tegevjuht Marika Parv jäi kahtlevaks: „Mõnes mõttes on mul hea meel, et naisi toetatakse, ausatele naisettevõtjatele oleks see väga positiivne otsus. Aga investeeringutoetuste puhul on hindamisel need kaks lisapunkti väga olulised. Praegusel internetiajastul võtab see aega mõni minut – kirjutada selle saavutamiseks firma naise nimele ...”

Lõhe teraviljakasvatajate vahel
Põllumeeste seas tekkis vaidlus ka teise muudatuse üle: eelistada põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks mõeldud investeeringutoetuste jagamisel teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamise valdkonnas sertifitseeritud seemne tootjaid.
Merle Saaliste sõnul on eelistuse eesmärk soodustada sertifitseeritud seemne tootjate ehk ettevõtjate, kes panustavad lisaks oma ettevõtte arengule ka valdkonna arengusse tervikuna, investeeringute tegemist.
„Sertifitseeritud kvaliteetsete seemnete kasutamise edendamine toetab keskkonnasäästlikku tootmist ja suurendab tootjate sissetulekuid saagikuse kasvu kaudu,” ütles ta. „Sertifitseeritud seemnete tootjate eelistamise algse ettepaneku esitas maaeluministeeriumile MTÜ Eesti Seemneliit. Teraviljakasvatuse valdkonnas on olnud senistes taotlusvoorudes kuni viiekordne ületaotlemine, mis näitab, et hindamiskriteeriumitel on toetuse määramisel suur mõju. Seega, eelistuse lisamine sertifitseeritud seemne tootjatele annaks lisaeelistuse just nendele ettevõtjatele, kes panustavad kogu valdkonna konkurentsivõime parendamisse.”
Sellesse parandusse suhtub Karin Sepp skeptiliselt. „Sertifitseeritud seeme on niikuinii kallim, ma ei näe põhjust selle kasvatajat veel lisaks toetada ka,” märkis ta.
Ka Marika Parv on sama meelt: „Nad on leidnud oma turu ja see turg on kindel. Sertifitseeritud seemet peab iga teraviljakasvataja ostma. Sertifitseeritud seemne hind on tänavu taevas ja seemnekasvataja saab sellega mängida. Mulle, tavalisele viljakasvatajale, dikteeritakse maailmaturu hind ette ja ma ei saa seda muuta. Seetõttu ma ei pooldagi sertifitseeritud seemne kasvatajate eelistamist.”
Maaeluministeerium andis teada, et kuna mõlemal teemal läks vaidluseks, pole parandused veel otsustatud. „Otsuse teeme lähiajal,” teatas ministeeriumi pressiesindaja Kertu Kärk. Kui otsustame, et muudatuste tegemine on põhjendatud, liigub MAK III muudatuste pakett koos nimetatud muudatustega edasi valitsusse heakskiitmiseks. Kui aga otsustame nimetatud muudatustega mitte edasi minna, siis jätkab MAK III muudatuste pakett eespool kirjeldatud liikumist nendeta.”

Saagikindlustus tuleb
Küll otsustati ära paljuräägitud saagikindlustuse loomine, mis hõlmab ka loomi. Kindlustustoetust makstakse kuni 70 protsenti kindlustusmaksetest, kui kahju on põhjustanud loodusõnnetusega võrreldavad ilmaolud, nagu külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk põud või looma- või taimehaigus või kahjurite levik.
Toetust saab siis, kui eelnimetatud riskide tõttu on kahjustunud üle 20 protsendi keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.
Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre selgitas, et kliimamuutuse ja suurema hinnakõikumise tõttu seisavad põllumajandustootjad silmitsi üha suuremate majandus- ja keskkonnariskidega. Konkreetsed loodus-, kliima- ja terviseriskid ning kriisid ohustavad eelkõige just põllumajanduslikku esmatootmist.
„Kindlasti osa talunikest prooviks saagikindlustust, aga ei usu, et kõik sellega kaasa läheksid,” leidis Karin Sepp. „Pigem kaaluvad talunikud rohkem riskide hajutamist, võttes teraviljakasvatusele kõrvale näiteks loomad. Samuti külvab teraviljakasvataja pigem viis hektarit rohkem, et kindlasti soovitud saagikoguse kätte saada, kui et loodab selle asemel kindlustusele.”
Marika Parv oletas samuti, et leidub saagikindlustuse proovijaid. „Aga sellega ei tohiks kiirustada, tuleks süsteem hoolikalt läbi mõelda, et see toimima hakkaks,” märkis ta.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/02/2018 10:13:22