Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-2°
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
Tõrva
-1°

Kütiorus kahaneb looduspark hirmutava kiirusega

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tüüpiline vaatepilt raiekeeluga sihtkaitsevööndi ja raieloaga piiranguvööndi piiril: vasakul kasvav mets asub sihtkaitsevööndis, piiranguvööndi hektarine lank läheb sujuvalt üle teiseks samasuguseks. Foto: Ülle Harju

Haanja looduspargi piiranguvööndis hakkas valitsus lubama lageraiet kolm aastat tagasi. Nüüdseks on kaitsealuse Kütioru piiril raiutud metsa juba sedavõrd, et kohalikud on mures, kui palju looduspargist üldse järele jääb.

„Haanja looduspargis Kütioru piiranguvööndis on tehtud nii palju lage- ja muid raieid, et tekib mure, kas sama raietempo jätkudes on tagatud looduspargi kaitse-eeskirja eesmärgid kaitsta-säilitada ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpe,” rääkis Kütiorus endise mäesuusakeskuse lähedal elav Leelo Laurits. „Seda muret süvendab tõdemus, et kehtivaid raielube on praegu Kütioru piirkonnas väga palju.”
Sama mure on ka Kütioru Noodasjärve-poolses otsas elavatel Mark Zirgul ja Andres Treialil. Metsaportaalist koduümbruse raieplaane vaadates tõdesid nad, et puutumata ei jää peaaegu ükski metsatukk, erineb ainult püsti jäetavate puude arv.
Leelo Laurits nentis, et vaid pabereid uurides võib jääda mulje, et looduspargis kehtivad piirangud ja raiutakse parasjagu nii vähe, nii et mets tervikuna ei kannata. Kohapeal avaneb aga hoopis teine vaatepilt.
„Prandsumõtsa kaguosas on täpselt sihtkaitsevööndi (Kütioru sihtkaitsevöönd, kus metsaraiumine on keelatud – ÜH) kõrval piiranguvööndis umbes kümnemeetriste vahedega viis lageraielanki, mis on tehtud aastatel 2016 ja 2017, kusjuures kaks neist ühehektaristest jooksevad looduses kokku,” kirjeldas ta. Viimast on näha ka fotol: kahe langi vahel turritavad vaid mõned üksikud puud.
„Jääb mulje, et tegelikult on lubatud mõne aasta jooksul erinevate raietega „läbi” raiuda kogu piiranguvöönd tervikuna, nii et sihtkaitsevööndid jäävad selle kõige sisse nagu välja raiutud saarekesed,” nentis Leelo Laurits.
„Jääb mulje, et on täiesti seaduslik, kui kogu looduspargi piiranguvöönd oleks kaetud sellise metsamaaga, kus suuri puid enam ei ole, on ainult need, mis alles tasapisi kasvamas. Kõik on juriidiliselt korras aga elupaiku ei moodusta mitte sõnad, vaid looduslik reaalne keskkond. Kui näiteks üks vääriselupaigana piiritletud maa-alakene piiri pidi välja raiutakse, kas ta ikka suudab siis vääriselupaigana edasi eksisteerida?” jätkas ta.

Kas ametnikud ei teagi, mis toimub?
Leelo Laurits pöördus murega Prandsumetsas toimuva pärast keskkonnaametisse – amet on Haanja looduspargi haldaja.
Kuna keskkonnaametnik palus tal välja otsida nende Prandsumõtsa katastriüksuste numbrid, mille kohta mureküsimus on, siis seda Leelo Laurits ka tegi. „Kui ma neid metsaportaalist lahti klõpsasin, siis kõnealustest lageraielankidest avanes nelja kohta andmestik, nagu seal kasvaks siiani 50–100aastane mets ehk siis metsaportaalis olid nende katastrite kohta vananenud andmed,” nentis ta.
Leelo Lauritsal tekkis küsimus, kas raietaotlusi menetlev ametnik ikka näeb uut luba välja andes kõiki andmeid? Ja kas on olemas spetsialist, kes suudaks ja kellel oleks õigus hinnata looduspargi seisukorda tervikuna?
„Niisiis helistasin keskkonnaametisse ja ise mõtlesin miskipärast, et kindlasti on keskkonnaametis kui looduspargi valitsejas üks või ehk isegi mitu ametnikku, kes on kursis looduspargis tervikuna toimuvaga ning kes tänu sellele suudaks anda hinnangu, kas praegune raiete hulk tagab sisulised eesmärgid, aga selgus, et sellist inimest ei ole,” tabas Lauritsat üllatus.
„Rääkisin kaitsekorralduse spetsialistiga, kelle jutu võiksin kokku võtta ühe lausega: kaitsekorralduslikud eesmärgid olevatki tagatud sellega, kui iga üksik lageraie püsib piiranguvööndis ühe hektari piires, nii nagu kaitse-eeskirjas sätestatud.”
Sama kinnitas keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader ka LõunaLehele: „Lageraie on lubatud, sest viidatud kinnistud asuvad Haanja looduspargi pärandmaastiku piiranguvööndis ning looduspargi kehtiva kaitse-eeskirja järgi on piiranguvööndis lubatud lageraie 1 ha suuruse langina ja aegjärkne raie kuni 5 ha suuruse langina.”
Sille Ader rõhutas, et keskkonnaamet lähtub raie lubamisel või keelamisel kehtivatest seadustest, eelkõige metsaseadusest ja muudest õigusaktidest. „Keskkonnaametil ei ole seaduslikku alust raiet keelata, kui see on maaomaniku tahe ning tegevus on kaitse-eeskirja ja muude õigusaktidega kooskõlas,” kinnitas ta.

Kellelgi pole õigust hinnata, kas looduspark on jäänud veel looduspargiks
Kütioru elanikel tekkis küsimus, kas looduspargis on üldse võimalik laastavaks muutunud metsaraiele piir panna? Kas Eestis on üleüldse kellelgi õigus hinnata, kas looduspargis on tagatud kaitse-eeskirja eesmärgid: kaitsta-säilitada ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust; kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpe?
Keskkonnaamet selgitas, et pärandmaastiku piiranguvööndis on lubatud lageraie kuni hektarisuuruse langina ning turberaie liikidest aegjärkne raie ja häilraie kuni viie hektari suuruse langina. Seejuures tuleb raie tegemisel jätta langile vähemalt 20 tm säilikpuid hektari kohta.
„Juhul, kui aegjärkse raie käigus on viidud puistu täiust alla kehtestatud normide, lageraie on lubatust suuremal pindalal või selle käigus pole jäetud alale nõutud mahus säilikpuid, vastutab selle eest maaomanik ja keskkonna järelevalvet teostab keskkonnainspektsioon,” selgitas Sille Ader. „Lisaks on maaomanikul kohustus lageraie järel uuendada metsa, seega pole karta, et raiesse läinud alad jääksid püsivalt lagedaks.”
„Keskkonnainspektsioon hindab Haanja looduspargis tehtud raieid looduskaitseseaduses ja Haanja looduspargi kaitse-eeskirjas kehtestatud nõuetest lähtuvalt,” lisas inspektsiooni Võrumaa büroo juhataja Lea Palmre. „Keskkonnainspektsioon kontrollib raiete puhul kaitseala valitseja nõusoleku (metsateatise) olemasolu ning kas raie tegemisel on peetud kinni raielankide lubatud suurustest.”
Lea Palmre ütles, et keskkonnainspektor vaatab lähiajal üle, mis seis Kütiorus metsaga on. Samuti tuleks kohe teatada inspektsiooni, kui tekib kahtlus, et raiumisel pole seadustest kinni peetud.

Kala hakkab mädanema peast
Keskkonnaametil on plaanis korraldada kohtumine kohaliku kogukonnaga, et kuulata muresid ja selgitada ameti tööd. „Ainuke hea asi, mis see kohtumine kaasa võib tuua, on see, et keskkonnaameti inimesed tulevad füüsiliselt lankide lähedale, raielubade andmiseks nad ju kohale ei tule,” nentis Mark Zirk. „Tõenäoliselt ongi pea kõik raied seaduse ja kaitsekorralduskava kohased ning sisuliselt ei takista miski kogu piiranguvööndit lageraietega läbi raiuda umbes kuue aasta jooksul. Ka bioloogihariduseta inimene saab aru, et kui metsa uuenemine kontsentreeritakse nii lühikesse perioodi, ei ole see erinevate elupaikade suhtes jätkusuutlik.”
Erametsaomanikud (peamiselt metsafirmad) pole pidanud vajalikuks raietöödest isegi mitte kohalikke teavitada. Küll tegi seda RMK 26. jaanuaril toimunud kaasamiskoosolekul. Kohalikud võivad ise välja valida langile kasvamajäävad säilikpuud ja pakkuda laoplatsi asukohta.
Kuna probleemi juur on vabariigi valitsuse seadusemuudatuses ja lisaks on kaotatud looduspargi eest vastutav ametnik, siis jääb kohalikele mulje, et mastaapset raietööd looduspargis soosivadki just riigijuhid.
„Kui looduspargil oli omaette haldusüksus, siis olid ametnikud looduspargis toimuvaga hästi kursis,” nentis Leelo Laurits. „Praegu käivad metsas aga erinevate (era)firmade metsakorraldajad, metsalõikajad ja kui keegi kutsub, siis ka keskkonnakaitseinspektsioon.”
Ta leidis, et praegu oleks veel võimalik Haanja looduspargi hävimine ära hoida, kui keskkonnaamet selgesti ja põhjalikult lahti kirjutaks, kuidas looduspargi piiranguvööndeid ökoloogiliselt hallata (millised raiemahud millistes piirkondades, kui tihedalt neid ühehektarisi raielanke üksteise kõrval olla võib jne). „Vaja oleks hinnata, et tõepoolest oleksid tagatud sisulised eesmärgid – et ei tekiks olukord, kus elupaikade kaitsmise ja säästmise asemel tuleb hakata rääkima nende taastamisest,” hoiatas ta.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/02/2018 09:52:23

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia