Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
Võru
13°
Põlva
12°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°
Võru
11°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
12°
Tõrva
12°

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
2014. aastast pärit metsatööliste songertöö ja laoplats võõral eramaal. Foto: erakogu

Vastukaja

Vaata ka 15. veebruari LõunaLehest „Kütiorus kahaneb looduspark hirmutava kiirusega”

Suur tänu, et aitate ajakirjanduse kaudu Kütioru probleemi valgustada. Minu ristiretk metsameeste vastu algas aastal 2014 ja jätkub.
Olen ise juurtega Kütiorust ja kuna mul on seal mesilased, siis käin Võrumaal tihti. Aastal 2014 buldooserdasid metsatöölised minu kinnistul kinni noore lepiku ja tegid sinna laoplatsi oma palkide ladustamiseks; piirikivi ja piiripost hävitati; et oli vihmaperiood, oli maastik muudetud mudamülkaks.
Kutsusin toimunut fikseerima politsei, keskkonnainspektsiooni, teatasin valda, käisin kaks kohtuastet läbi. Mõlema kohtuastme otsus oli, et selles loos pole selge hinnasildiga kahjusid ja metsameeste kohtukulud tuleb minul kinni maksta.
Esialgne plaan oli metsameeste lagastusele puud peale istutada, aga peale kohtuotsuseid sain aru, et mul puudub garantii, et metsameeste järjekordne äriprojekt meie istutatud puid ei hävita. Seal on madal pinnas ja rasketehnikast tallatud muld.
Möödunud aastal tekkis metsatöölistel taas huvi minu maad laoplatsina kasutada. Saadud kogemuste pinnalt teadsin juba, kuidas teema lahendada. Metsamehed viisid palgikoormad tuldud teed tagasi.
Külatee on kehvas seisus, aga see ei takista metsamehi oma tonnaažidega seal liiklemast. Küsisin vallast, miks nad ei pane tonnaaži märke üles, nagu igal pool mujal. Kalliks pidi minema ...
Paar meetrit teest on mu talu ainuke kaev. Teel on kaevust veidi allpool truup, mis ei toimi enam, kaevu ümbrus ujub liigveest, joogivee vean kaasa, kui maal käin.
Kõik need mahavõetud metsad veetakse reeglina välja üle naaberkinnistute ja mööda külateid. Arusaamatuks jääb, miks ärilisel otstarbel raieloa väljastamisega ei kaasne kohustust maksta valda tagatisraha puidu väljaveol kahjutekitamise riskide maandamiseks.
Praegu on olukord, kus maa- ja erateeomanik saab oma kahjusid nõuda metsamehelt kuni viimase kinnistult lahkuva metsaveoka tagatuledeni, ja siis on ka juba hilja. Loomulikult, kui külamees traktorikäruga koju viib küttepuid, ei saa me rääkida kahjutekitamise riskide tagatisraha maksmisest. Saan aru, et ka metsa on vaja raiuda ja palgid metsast välja vedada, aga äri ei käi üle laipade.
Veel kord tänu tõstatatud teema eest. Emotsioon on sümpaatne, kui sa pole kõrbes üksi. Kuniks on ettevõtjaid, kes oma äri mudaliigas ajavad, hoiame ühiselt silmad lahti ja käe pulsil.

 

Autor: Kütiorust pärit maaomanik (kirjutaja nimi on toimetusele teada)
Viimati muudetud: 22/02/2018 09:30:36

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia