Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Šokeeriv vaatepilt: vallatee ujus vedelast sõnnikust

Laudatöölised reostust likvideerimas. Foto: Maris Tõnise

Esmaspäeval last kooli sõidutama hakates tabas Kanepi lähedal Vapa talus elavat Maris Tõniset šokeeriv üllatus – tee ujus vedelast sõnnikust. Reostus pärines lähedal asuvast laudast.

„Ei saa autoga lastki kooli viia ... Nüüd auto ka rikutud!” pahandas naine. „Vähe sellest, et teid ei lükata lumest puhtaks ... siis nüüd uputatakse neid lausa sõna otseses mõttes sitaga ...”
Maris Tõnise teatas juhtunust valda. Kanepi vallavanem Andrus Seeme ütles, et tegemist on vallateega. „Eks tegijal ikka juhtub ja ettevõtjat tuleb tunnustada selle eest, et reostust asuti kiiresti ära koristama,” sõnas ta.
Tõnise kinnitas, et lauda omaniku esindaja käis tema juures vabandamas. „Vestlesin ka lauda agronoomiga, kes lubas reostuse kohe likvideerida,” selgitas ta. Varsti asusidki töömehed reostust käepäraste vahenditega koristama. „Kopaga tõstsid sõnniku kärru ja viisid minema, niipalju kui seda kätte said,” kirjeldas Tõnise, kes tegevuse ka piltidele jäädvustas.
Ta uuris agronoomi käest ka sõnnikureostuse põhjust. „Tema sõnul on see hoidla selle laudakompleksi jaoks liiga väike,” sai ta enda sõnul vastuseks.
Vapa laut kuulub ettevõttele Ekso Farm. Ettevõtte juhatuse liige Egrit Viitkin selgitas sõnnikureostuse põhjuseid: „Pumplas oli niiskuse ja külmade tõttu pisike elektririke ja kuna hoidla oli täis, siis viskas sealt läga üle ääre. Vahehoidlast pumpas pump liiga suure survega põhihoidlasse.”
Viitkin kinnitas, et reostusekoristus algas kiiresti: „Tootmisjuht kinnitas, et läga koristati kohe ära ja kahju ei tekkinud. Naabrile lubasime ,et vajaduse korral kompenseerime või teostame autopesu.”

Keskkonnareostuse eest on ette nähtud trahv
„Keskkonnainspektsioon on Põlva maakonnas Kanepi vallas OÜ-le Ekso Farm kuuluva Vapa lauda lähistel avastatud keskkonnareostuse asjas alustanud väärteomenetluse veeseaduse § 385 lg 1 alusel,” andis teada keskkonnainspektsiooni Põlvamaa büroo juhtivinspektor Liivi Inno.
See veeseaduse paragrahv näeb vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest maksimaalse karistusena ette füüsilisele isikule rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda rahatrahviga kuni 2000 eurot.
Liivi Inno ütles, et täpsemalt ta praegu seda keskkonnareostuse juhtumit kommenteerida ei saa.
„Käesolevas asjas on menetlus alles algusjärgus ning tuginedes väärteomenetluse seadustiku § 62 lg 1, on keskkonnainspektsioon seisukohal, et alustatud väärteomenetluses ei avaldata menetlusega seotud andmeid enne menetluses tehtud otsust,” põhjendas ta.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/02/2018 09:34:26

Lisa kommentaar