Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
10°
Tartu
11°
Antsla
10°
Valga
11°
Räpina
10°
Tõrva
11°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°

Ivari Padar: tuleb järele mõelda, mis on tõeliselt tähtis ja mis mitte

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ivari Padar. Foto: Ülle Harju

Euroopa parlamendi saadik, Võrumaa Navi küla mees Ivari Padar (52) soovitab ideede ja loosungite virvarris säilitada tervet talupojamõistust.

Kui sügisel europarlamenti läksid, siis lubasid hakata võitlema selle eest, et meie põllumehed saaksid Lääne-Euroopa kolleegidega võrdseid toetusi. Kuidas selle asja ajamine on läinud?

Euroopa Liidu eelarve vähenemine on paratamatu: brittide lahkumine euroliidust ehk Brexit läheb maksma umbes 12 miljardit eurot (kogu eelarve on umbes 160 miljardit). Kevadeks saab selgeks, kas liikmesriigid on nõus selle augu katma või mitte. Eesti puhul tähendaks see umbes 50 miljonit eurot.
Lisaks käib suur vaidlus rahakoti sisu üle. Olen ise põllumajanduskomisjonis. Siht on teha põllumajanduspoliitikat lihtsamaks, panna enam rõhku keskkonnasäästlikule põllumajandusele ja noorte toetamisele. Euroopas on häda, et noored ei taha jääda põllumajandusse. Meid võib panna muigama, aga arutatakse, kas peaks noore tegija piiri nihutama 45 eluaastani.
Me oleme harjunud mõtlema, et oleme Euroopa Liidus kõige nutusemas seisus. Kehvemad on küll hektaripõhised toetused, aga toetusraha ühe põllumehe kohta saame võrreldes Läti ja Leedu põllumeestega kaks ja enamgi korda rohkem. Toetuste määr toodangu ja põllumehe kohta on meil täiesti Euroopa Liidu keskmine. Nii et läbirääkimistele ei saa minna niisama mütsiga lööma, kõigil on samad tabelid ees.

Olid põllumajandusminister ja riigikogu maaelukomisjoni esimees aastal 2015, kui Leedu küsis Eurostatilt luba jagada riik kaheks piirkonnaks eesmärgiga saada eurotoetusi mitusada miljonit eurot rohkem. Eesti sama ei küsinud ja nüüd ütlevad paljud poliitikud, et ei teadnudki sellest võimalusest. Sa kindlasti teadsid, miks plaan hea ei tundunud?

Rahandusministeeriumis on seda arutatud ammusest ajast, häda on selles, et need arutlused ei jõudnud valitsuskabinetti. Riigi kaheks jaotamisest võib nii võita kui kaotada, seetõttu tuleb kõik riskid läbi kaaluda.
Kaheks jagamise võimalik efekt on see, et suurest rahakotist saab suurema portsu. Aga tean ka juhtumeid, kui Euroopa Liidus on riik kaheks tehtud ja pole raha rohkem saadud. Küll on saadud juurde palju rahmeldamist ja ametnikke. Kui eelmine kord rahandusministeeriumis seda teemat arutati, siis leitigi, et Eesti ei pruugi samuti võita. Miinimumpiirkond on 800 000 elanikuga ja kui piirkonnas elab inimesi vähem, peab olema väga selge seletus, miks riik osadeks jagatakse. Kas Harjumaast allapoole on kõik kuue varbaga või mis see häda on?

Mida arvad valitsuserakonna liikmena alkoholiaktsiisipoliitikast, mille tõttu kaotas Eesti üle 50 miljoni euro?

Kui vaadata seda Eesti ja Läti värki ... Varem oli Eesti ja Soome värk, keegi ei kaevanud. Tallinki mehed ehitasid suure firma üles Soome viinaraha pealt. Osa võrukestest sai Tallinkil tööd ja mõned said isegi suuromanikeks.
Soome viinarahaga on Navi külla isegi ujumiskoht tehtud. Padari järv ei ole mitte midagi muud kui mu enda raha, mis on Tallinkis teenitud ja Võrumaale toodud.
Ükski soomlane ei käinud Soome Vabariigi aastapäeval kolonnis Tallinna vigurit tegema.
Piirikaubandus on iga ilmakorra ajal olnud ja jääb ka. Vene ajal käidi ju ka Lätti – tööstuskaupa ja vahvlitorti ostma.

No aga nii suurt eelarveauku pole varem olnud.

Ei ole ja selge see, et eelarve planeerimisega pandi mööda. Mille eest Ossinovskit vaesekest pekstakse? Tema on ju tööminister ja peabki ütlema, et tööinimesed, jooge vähem!

Kui oleksid ise valitsuses, kiidaksid aktsiisipoliitikale takka?

Ma ei ütle mitte sellepärast, et olen valitsuspartei liige, aga sellepärast, et olen Eesti Vabariigi kodanik Ivari Padar: sellist hüppelist elu paranemist pole enne nähtud. Madalapalgalistele on palka, tervishoiule ja põllumajandusele raha juurde antud, toetus kolme lapse pealt 500, lairiba aetakse külade vahel taga rohkem kui kuskil mujal Euroopas, on proovitud lahendada ettevõtjate muresid elektrivarustusega – häid olulisi asju on kuhjaga! Aga sellest ei räägi keegi ... Kõik räägivad ainult viinahinnast!
Läti palgad ja pensionid on madalamad, lätlased vaatavad Eesti nagu unistuse poole! Saaks siia tööle ... Seepärast on Lätis ka kogu muu kaup peale viina odavam ja see kõik kokku on toonud sellise osturalli.

Kas Lätti jäänud aktsiisiraha tuleks edaspidi ise kätte saada või las jääbki sinna?


Küll see asi paika loksub. Aga mõistlik on kõik järgmise aasta aktsiisitõusud ära jätta. Aga inimesed – võtke rahulikult! Kas see Läti viinahind on nüüd ilmanaba või?!

Hiljuti Kagu-Eestis käinud Kaja Kallas imestas, et meie omavalitsustegelaste suurim soov on neljarealine Tallinna-Tartu maantee. Kas see tee on ka sinu meelest tähtsaim asi meie kandi inimeste jaoks?

On selge, et Tallinna-Tartu vahel peab korralik tee olema. Sel nädalal sõitsin kolm korda seda vahet!
Aga kõige tähtsam asi on, et inimesel on hea olla! Kõik, mis puudutab metsaraiumist, tselluloositehast, mürgi kasutamist põllu peal ... Selle juures on väga mõtlemapanev küsimus: mille põhjal peab poliitik otsuse tegema? Ma võtaks aluseks selle, mida teadlased ütlevad. Aga kui üks osa teadlastest ütleb üht ja teine osa teist?
Teen just europarlamendis raportit glüfosaatide mõju kohta. Euroopa Liidu toiduohutusagentuuri seisukoht on, et glüfosaadid vähki ei tekita. Vähiagentuuri seisukoht on jällegi, et võib tekitada.
Euroopa parlamendis on selle küsimuse jaoks lausa erikomisjon tehtud. Peame nüüd otsustama, millist teadlast usaldada, millist mitte. Pealtnäha pusklevad teadlased, aga nende tagant on näha suurte firmade suured huvid. Glüfosaatide puhul on ühel pool taimekaitsevahendite valmistajad ja teisel pool GMO-mehed.
Või võtame tselluloosivabriku. Olen oma metsas näinud, kui palju läheb hukka sellist biomassi, millest on võimalik midagi teha. On selge, et midagi tuleks teha, aga kuidas, selles küsimuses olen võhik. Igal juhul tahan näha keskkonnauuringuid. Tean, et Tartu inimesed on väga murelikud ja ei soovi Emajõe äärde ülesvoolu sellist tehast. No ehk saab siis kuhugi mujale teha?

Eesti saab kohe sada aastat vanaks. Kuidas seda veel tähistad lisaks sellele, et lähed presidendile kätt andma?

Meil on Navil vägev aastapäevapidu: lisaks Eesti Vabariigi 100. aastapäevale tähistame ka Navi küla 380. aastapäeva ja tuleb näitus Navi meestest Vabadussõjas. Plaan on maha raiutud kuusiku asemele tammik istutada.

Milline on su suurim soov Eesti sünnipäevaks?

Sooviks, et inimesed istuksid maha ja mõtleksid koos järele, mis on tähtis ja mis ei ole tähtis. Kuidas hingata kahe kopsupoolega, teha oma elu ja riiki paremaks.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/02/2018 09:52:22

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia