Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Äkki teeks päriselt midagi regionaalarengu heaks?

Jaanus Marrandi. Foto: SDE

Pärast sotsiaaldemokraatide volikogu hiljutist ettepanekut jagada Eesti eurotoetuste taotlemisel kaheks piirkonnaks käivitus usin debatt. Regionaalpoliitikale alati üsna põlastava pilguga vaadanud reformierakondlased on opositsioonis olles muutunud vähemalt Aivar Sõerdi suu läbi sellise jagamise toetajaks. Teisalt on keskerakondlased sattunud skisofreenilisse positsiooni, kus riiklikult mõeldes võiks justkui toetada suuremat regionaalsust, kuid Tallinnas võimul olles peaks rääkima teistmoodi juttu.

Tõsiasi on see, et Tallinn ja Harjumaa on ülejäänud Eestil pikalt eest ära läinud: sealne sissetulekute tase moodustab 108 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Mujal Eestis on see pigem 50 protsenti. Tallinn on muust Eestist poole rikkam! Tallinnas liigub kaks kolmandikku rahast ja sinna on koondunud 60 protsenti majanduspotentsiaalist. Õieti ongi Tallinn kogu muu Eesti jaoks justkui omaette maailm. Seal on piisav asustustihedus ning inimesi ja ärilist aktiivsust selleks, et turg toimiks. Ja Tallinnas turg toimibki.
Muu Eesti kohta oleme harjunud liigagi sageli kuulma, kuidas haritud inimesed ei leia rakendust, kuidas kinnisvaratõrge ei lase ehitada nüüdisaegseid elamuid ja kuidas pole võimalik investeeringuid teha, sest pole head tööjõudu.
Tundub, et tõeks on saamas kunagise IRLi siseministri ja hilisema Edgar Savisaare kambajõmmi Jüri Mõisa ennustus, et las kõik inimesed tulevad Tallinna ja polegi miskit häda. Ka pikaajaline Tallinna linnapea Savisaar ise rääkis sellest, kuidas kogu Eesti peaks tegema nii, nagu Keskerakond on teinud Tallinnas. Nüüd leiabki noor Tallinna kommunaalpoliitik Tõnis Mölder samas tuules, kuidas ikka kuidagi ei saa nõustuda Tallinnalt euroraha äravõtmisega, sest see kahjustavat linna arengut ega ole põhjendatud. 
Teised keskerakondlased eesotsas minister Jaak Aabiga kõnelevad aga sellest, kuidas tuleb valitsusasutusi pealinnast välja viia ja väiksemates linnades vägisi aktiivsust tekitada. Lisaks on Keskerakonnale iseloomulik jagada pea alati suure kisa ja käraga ära mõned miljonid regionaalseteks projektideks ja eelistada samal ajal vaikselt sadade miljonite eurode ulatuses pealinna. Selline kurb regionaalpoliitiline skisofreenia.
Äkki lõpetaks selle jama ära ja teeks teistmoodi: et tõepoolest jagaks Eesti ausalt kaheks piirkonnaks ja juhiks eurotoetused pealinnast kaugemale. Paneks euroraha toel aluse piirkondade järeleaitamisele nii, et me näeksime 15 aasta pärast, kuidas Eestisse paigutatud 700 miljonit lisaeurot on käivitanud suurema majandusaktiivsuse ja inimeste jõukus on kasvanud sedavõrd, et enam ei jääda Tallinnast poole võrra maha. 
Vaimusilmas kujutan juba ette, kuidas Tallinnaga seotud poliitikud kurdavad pealinna vaesumise üle. Ilmselt on mures ka pealinna kõrgkoolid ja muud asutused, sest euroraha kahanemine võib oluliselt nende tegevust mõjutada. Tegelikult pole asi kaugeltki nii hull. Kui euroraha hulk on summaarselt suurem, siis igal juhul väheneb teatud valdkondades vajadus Eesti enda eelarvest jagatava raha järele. See tähendab aga, et meie riigieelarvest on võimalik praegusest märksa suuremal määral rahastada teadus- ja õppeasutusi. Raha, mida Eesti arengusse suunata, on lihtsalt rohkem.
Eesti jagamine kaheks piirkonnaks toob meile tublisti enam euroraha ja lubab saavutada vähemalt 75protsendilise elatustaseme Euroopa Liidu keskmisest, ja seda mitte Tallinna armust, vaid piirkondade tegeliku kasvu tulemusena. See peabki eesmärk olema. Tallinn riigi peamise keskusena saab niikuinii oma, sest siin on tugevam ettevõtluskeskkond ja pole põhjust arvata, et see nõrgeneks. Tallinna puhul peab ka edaspidi paika ütlus, et raha teeb raha. 

 

Autor: Jaanus Marrandi, Riigikogu liige, SDE
Viimati muudetud: 01/03/2018 07:16:37

Lisa kommentaar