Signe Rõõmus veetis riigi juubelipäeva viiese tütrepoja Romiga. Foto: erakogu

Ühed käisid riigi sünnipäeval kodukoha üritusel, teised veetsid päeva koduses ringis, seltsiks televiisorist pakutav, üksikud mõtisklesid meie elu üle eemalt.

Oraval, nüüdsel Võrumaal, oli riigi sünnipäeval tähtis sündmus: avati endise Orava valla eestvõttel renoveeritud raamatukogu. Selle avamise eel asetati pärjad vabadussõjas langenute mälestusmärgi ette.
„Krõbedale külmale vaatamata oli kohal neljandik meie küla ligi 200 elanikust,” meenutas raamatukogu juhataja Tuuli Dolgošev. Ta lisas, et raamatukogu soojades ja avarates ruumides oli kohaletulnutele riigi ja küla piduliku sündmuse puhuks kaetud kohvilaud.
Koduste toimetuste tõttu jäi Tuuli Dolgoševil küll presidendi kõne kuulamata, kuid kontserti ta vaatas. „Kontsert meeldis, sest see oli ühiskonnakriitiline ning filmi oli kaasatud Eesti eri kohti,” lausus ta ja lisas, et riigi sünnipäevakontserdid ei pea alati olema ilustavad.
Antsla valla Uue-Antsla rahvamaja juhataja Kati Velner tähistas tänavust riigi sünnipäeva teistmoodi kui varem. „Ärkasime juba kell 5.30, heiskasime kodutalu õuel lipu, sõime mõned kiluvõileivad ja siis sõitsime Antslasse. Meie tütar Marta on noor kodutütar, kes osales esimest korda Kaitseliidu Võrumaa maleva Antsla üksikkompanii korraldatud pidulikul rivistusel,” kirjeldas ta.
Velner ütles, et rivistust vaatas päris palju inimesi, kellel tekkis ühtehoidev tunne. „Martale jääb kindlasti see hommik eriliselt meelde,” on ta emana kindel.
Pere vaatas ka juubeliõhtu ülekannet ja jälgis president Kersti Kaljulaidi kõnet. „Meeldis meie presidendi naiselik kõrvaltvaade, sest tihti on meil just sellisest vaatest puudu,” sõnas Kati Velner, kellele jäi kõnest kõlama üleskutse: hoolime ja hoiame, siis jääme püsima.
Ta pidas sümpaatseks, et president tsiteeris kõnes oma eelkäijaid, luues nii silla varasema ajaga.
„NO99 lavastust ootasin suure huviga, et kas jääb ühele või teisele poole piiri. Lõpptulemust ei olegi ma endale veel selgeks mõelnud, et kuidas sellega suhestun. Ilmselt tunnevad sama paljud eestlased,” arutles Velner ja lisas, et kuigi lugu ja idee meeldisid, eelistanuks ta siiski kohapeal, just Eesti Rahva Muuseumis (ERM) esitatavat lavastust vaadata.
„ERM on ju nii väärikas ja oluline paik, et kleidid ja kõik muu glamuur jäid kuidagi tagaplaanile,” sõnas ta ja märkis, et koht andis kogu üritusele Meie Aja Loo hõngu.

Sünnipäev olgu rõõmupäev!

Võru Kesklinna Kooli muusikaõpetaja Signe Rõõmus veetis riigi juubelipäeva viiese tütrepoja Romiga ja sellepärast ei saanud ta ühtegi televiisorist tulevat etteastet algusest lõpuni jälgida.
„Aastapäevakontserte jälgides olen ikka ja jälle tabanud end mõttelt, miks need ikka pigem sünged on. Sünnipäev peaks olema ju rõõmupäev,” ütles ta ja tunnistas, et muidu muusikat nautiv lapselaps ei tahtnud tänavust kontserti vaadata.
„Juubelikontserdid peavad olema ka lastele nauditavad, sest me ju kasvatame järeltulevat põlve,” lausus muusikaõpetaja ja märkis, et Romi soovis kontserdi ajal korduvalt kanalit vahetada.
Rõõmuse sõnul oli kontserdil ka mõtlemapanevaid episoode, nagu meie metsade laastamine, kuid keegi ei saa soovida, et juubeliõhtul koos istuva pere kõik liikmed jälgivad ainult kontserti.
„Kena olnuks, kui juubelikontserdil oleks igast maakonnast lühike klipp olnud, ja ka lapsi olnuks hea esinemas näha,” arvas muusikaõpetaja. Tema sõnul tekkis tänavust kontserti kuulates-vaadates kõhe tunne ja selles ei olnud köitvust ega isamaalisust.
„Juubeliüritusel kohtutakse, tuntakse end armsate inimeste seltsis vabalt, jagatakse rõõmu ja sellepärast ei sobi sellistel üritustel probleeme tõstatada, sest viimased ei muuda peoliste enesetunnet paremaks,” arutles Signe Rõõmus.

Oodatakse poliitikute koostööd

„Riigi sünnipäeva hommikul heiskas abikaasa riigilipu ja mina laulsin toas televiisorist kõlavat hümni kaasa,” ütles Marju Reismaa, koduperenaine Räpina vallast.
Traditsiooniliste kiluvõileibade asemel küpsetas ta pisikesed kilupirukad ja keetis kõrvitsapüreesupi.
Rahvariietes presidendipaar tegi tal südame soojaks, kuna selliseid riideid kandsid pärnumaalased sada aastat tagasi.
Tema sõnul oli ka presidendi seekordne kõne sisukas, kuid paraku ei ole president otsustaja.
„Meeldis presidendi ütlus, et riik toetab iga peret, et sinna saaksid soovitud lapsed sündida, ja ka mõte, et iga Eestis elav laps peab õppida saama,” lausus Reismaa. Tal oli hea meel presidendilt kuulda, et lapse sünni järel peab igal naisel olema võimalus karjääri jätkata.
Kontserdil oli Marju Reismaa sõnul nii plusse kui ka miinuseid: „Eesti metsade laastamine oli tugevasti välja toodud ja see läks hinge, kuid roppused ja peksmisepisoodid võinuks olemata olla.”
Oli ka neid, kes olid juubelipäeval kodumaal vaid mõtetes. Kanepi valla elanik Marika Drenkhan on küll oma riigi patrioot, kuid juubelipäeval oli ta sõpradega Eestist ära, sest reis oli ammu broneeritud.
Tema sõnul ei tunneta mitte kõik eestimaalased Eesti edu, seda näitab inimeste erinev elatustase.
„Vahel on tunne, et meid on oma riigi ärimeestele maha müüdud ja seadusi korrigeeritakse nende huvidest lähtuvalt, arvestamata Eesti kõigi elanike toimetulekut,” sõnas Drenkhan ja tõi näiteks, kuidas mõned tööandjad maksavad töötajatele raske töö eest madalat palka, riik osaleb äriprojektides, mille kasu on riigile küsitav jne.
„Kõige rohkem häirib, et meie parteid on sõnadega pidevalt üksteise kallal ja nii ei ole meil ühist edasiminekut,” lausus ta.
Marika Drenkhan ootab pikisilmi aega, kui erakonnad hakkavad elu edenemise nimel koostööd tegema ja lõpetavad muretsemise selle pärast, mida teised riigid meist arvavad.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 01/03/2018 07:43:14