Küsitlus

Kui rahul oled Eesti valitsuse tegevuse ja otsustega?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Paar pätti kõigutavad tuntavalt Kagu-Eesti kuritegevust

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kagu politseijaoskonna konfiskeeritud autode parkla Võrus. Foto: politsei

Kagu-Eesti on nii väike kant, et kui paar löömameest või varast pokri pista, võib kuritegude arv mingiks ajaks isegi poole võrra kukkuda, selgus Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Terje Aleksašini, abiprokurör Meelis Juursoo ja Kagu politseijaoskonna juhtivuurija Margus Puhmi antud ülevaatest.

Üle-eelmisel aastal oli Võrus suur probleem vägivallatsemine baarides ja ööklubides. „Pea igal suuremal üritusel sai keegi peksa,” nentis Terje Aleksašin. Eelmisel aastal pandi aga kinni kaks löömameest: Marek Bander ja Marko Klaas. Tapukikastel, kelle hingel ka mitu väljapressimist, tuleb nüüd üheksa aastat türmis istuda. Samuti vägivallatsemise eest vanglakaristust kandnud Mario Saaremets on küll nüüdseks vaba, aga täiesti maha rahunenud. „Kohe on tunda, et neid pole enam tegutsemas,” märkis Terje Aleksašin. „Vägivald avalikus kohas on langenud poole võrra.”

Pooled vargustest korraldasid kaks meest
„Nii Põlva, Valga kui Võru maakonnas muudkui kadusid murutraktorid, ATVd, kallid tööriistad,” ütles Terje Aleksašin. 2016. aasta lõpus peeti nende varguste taga olnud Hendrik Visnapuu ja Felor Felman kinni. Eelmisel kevadel mõisteti Visnapuu rohkem kui kaheks aastaks vangi. Felman saadeti trellide taha pooleks aastaks, lisaks sai ta 2,5 aastat tingimisi vangistust.
„Süüdistus oli 14 varguses, lisaks tuli DNA-ekspertiiside kaudu välja, et üks neist oli ka varem vargusi toime pannud. Juhtumid olid küll süüdistuse esitamiseks aegunud, aga saadi kätte varastatud asju,” sõnas Terje Aleksašin. „Mitmed inimesed said seetõttu rõõmsa üllatuse.”
Kahe varga tabamine oli kohe ka statistikas näha: eelmisel aastal oli Kagu-Eestis vargusi poole vähem. „Võib-olla on vara hõisata, sest vargused maakodudest avastatakse tavaliselt kevaditi,” tõdes ringkonnaprokurör.
Kuidas Felmani ja Visnapuu varastatud asjade äri täpselt käis, jäigi aga korrakaitsjatele hämaraks. Pätid lihtsalt vaikisid sellest. Sotsiaalmeedia abi nad ei kasutanud. Osa varastatud kraamist võidi viia ka Lätti.
„Saame ainult inimestele südamele panna, et ärge ostke selliseid asju, mille päritolu pole teada ja mida müüakse liiga odavalt,” sõnas juhtivuurija Puhm. „Keegi peab need asjad ostma, et oleks põhjust varastada.” Terje Aleksašin lisas, et varastatud asja ostjal on oht ka ise karistatud saada.

Perevägivald tõusis suurimaks probleemiks
Pärast varga- ja kaklejapaari karistamist on Võrumaal tõusnud suurimaks probleemiks perevägivald. Terje Aleksašini sõnul on kümnest vägivallatsejast üheksa mehed.
„Alkohol on kahjuks vägivalla põhikäivitaja,” nentis Margus Puhm. „Me kutsume neid „stipipäevadeks” kuu alguses – riik annab raha ja siis läheb lahti. Nädal aega on politsei ja prokuratuuri jaoks väga kiire aeg...”
Samuti kasvab vägivald pühade ajal. „Aga hea meel on ütelda, et seekord polnud vabariigi aastapäeval Võrumaal raskeid juhtumeid,” lausus Puhm. „Eesti Vabariigile tehti kingitus.”
Kas nii palju vägivallatsejaid näinuna tunneksid prokurör ja politseinik vägivaldse inimese ära? „Välimuse järgi mitte, pigem olemuse ja käitumise järgi,” vastas Terje Aleksašin. „Türanni käitumises on näha teatud jooned: ta peab kõike teadma ja tema sõna peab maksma.”
Tõsisem vägivald tuleb juhtivuurija hinnangul eelkõige sassis suhetest. „Liigutakse ühest perest teise, on kärgpered ja sellest tulenevad pinged,” sõnas Puhm.
Kas kohtus käimine ja karistus muudab vägivaldset inimest? „Mõnda muudab,” kinnitas Aleksašin. „Kahjuks on ka korduvalt ringiga tagasi tulnuid.”
Margus Puhm leidis, et ohvri aitamine on lööja karistamisest olulisemgi. „Kui lapsed on väiksest peale vägivalda näinud, võivad nad hakata suurest peast samamoodi käituma,” märkis Terje Aleksašin. „Vaimne terror võib laste jaoks hullemgi olla. Õige oleks, et kodust viidaks ära vägivallatseja.”
Margus Puhm lisas, et sellisel juhul tuleks kohaliku omavalitsuse abiga leida vägivallatsejatele teine elamispind.

Võitlus roolijoodikutega läheb visalt
Meelis Juursoo ütles, et roolijoodikutega käib pidev võitlus, aga kõigile ei saa ka kohus kätt ette panna. „Kui varem joobes juhtimisega vahele jäänud inimene tuleb nn järgmisele ringile, on ka karistus suurem,” märkis ta. „Aga mõni ei pane uusi kuritegusid toime vaid sel ajal, kui istub vangis ehk on ühiskonnast isoleeritud.”
Terje Aleksašin lisas, et tingimisi karistusest mõjusam on auto äravõtmine, mida tehakse järjest rohkem. „Mure on see, et autod on väga odavad,” lausus Puhm. „Võtad ühe auto ära, homme ostab 200 euro eest uue!”

Jüri Miks ei pääsenud siiski vaid 14 euroga
Avalikkuses tekitas palju pahameelt, et endine Võru Vee juht Jüri Miks pidi kriminaalses joobes autojuhtimise eest tasuma riigile vaid 14 eurot. „Rahvas arvab, et ta sai mingi erikohtlemise, sest on Jüri Miks, aga see pole nii,” selgitas Terje Aleksašin. Tema sõnul saavad kõik esmakordselt joobes juhtimisega vahele jäänud, kel pole kehtivaid väärteo- ega kriminaalkaristusi, valida karistuse või minna vajaduse korral ravile ja osaleda sotsiaalprogrammis.
„Me pakume seda võimalust 2016. aastast, aga paljud ütlevad, et neil pole aega sotsiaalprogrammis osaleda,” märkis Aleksašin. „Jüri Miks oli nõus minema uuringule, kas ta vajaks alkoholismivastast ravi ja selgus, et ei vaja. Rahva seas võib levida erinevaid jutte, aga selgus, et ta ei ole alkohoolik. Sotsiaalprogrammis osalemine tuli tal ka endal kinni maksta – 240 eurot. Kaitsja kulu ja arsti juures käimise eest tuli tal samuti ise tasuda.”

Piirikuritegevus väheneb
Võru maakonna eripäraks on piirikuritegevus. „Ebaseaduslikud piiriületused, pagulased,” tõi Meelis Juursoo välja. „Tänu piiri tugevamaks ehitamisele on nende menetluste arv vähenenud.”
Veel tuleb tegemist teha rahvusvaheliselt tagaotsitavate inimeste ja autodega. Salakaubaga tegelevad maksu- ja tolliamet ning neile kuritegudele spetsialiseerunud prokurörid Tartus.
Vaatamata kuritegude vähenemisele on Lõuna ringkonnaprokuratuuri Võru osakonnal siiski tööd kuhjaga. „Kapis upub,” kommenteeris Meelis Juursoo. „Meid on Põlva natuke abistanud,” lisas Terje Aleksašin. Kuigi hiljutine kohtunikuvahetus tõi töösse viivituse, peaksid kõik pooleli olevad asjad tänavu siiski lahenduse saama.
Võru eripära on see, et kümnest juhtumist üheksa on kokkuleppemenetlused: enne kohtusse minekut lepitakse kokku, milline on süüaluse karistus. Seejärel hindab kohus, kas kinnitada süüdistatavaga sõlmitud kokkulepe või mitte. „Näiteks Põhja ringkonnaprokuratuuris lahendatakse enamik asjadest lühimenetluses,” ütles Terje Aleksašin. „See tähendab, et midagi ei lepita kokku, kohus teeb otsuse toimikumaterjalide põhjal, ainult et karistusest võetakse kolmandik maha.”

Kokkuleppimine on keeruline kunst
„Meile tundub, et kokkuleppemenetlus on kokkuhoidlikum variant ja inimene saab öelda oma sõna, kuidas teda võiks karistada,” selgitas Aleksašin. See tähendab aga, et vaidlushimulisem süüalune võib mõnikord isegi paar tundi sõnalahingut lüüa. „Tahab kaubelda endale soodsaimat varianti, aga karistus, milles kokku lepime, peab olema kohtupraktikaga kooskõlas,” lausus Meelis Juursoo. „Iga kord kokkulepet ei sünnigi.”
Näiteks ei sündinud kokkulepet Krabi kooli vägivallajuhtumis: pedagoogid ei tunnista süüd – väidavad, et pole vägivalda tarvitanud.
Kas prokurör on veendunud, et vägivald siiski aset leidis? „Muidu ma poleks ju seda asja kohtusse saatnud,” sõnas Terje Aleksašin. „Nagu aru sain, ei sakutatud lapsi niisama, see oli karistuseks selle eest, et lapsed olid halvasti käitunud, midagi valesti teinud. Igasugune kehaline väärkohtlemine on aga karistatav, välja arvatud juhul, kui seda tehakse enesekaitseks.”
„Me ei saa sellega nõus olla, et keegi kedagi kõrvast sikutab,” märkis Margus Puhm. „Elu on näidanud, et keda sikutati, arvab, et tema võib ka kedagi kõrvast sikutada. Seepärast reageerimegi kõigile vägivallajuhtumitele.”
Terje Aleksašin lisas, et vanasti võis olla aktsepteeritav, kui õpetaja sähvas joonlauaga, aga praegu võib vägivalda kasutada ainult enesekaitseks. „Loomulikult pole aktsepteeritav ka see, kui õpilane kasutab õpetaja suhtes vägivalda,” toonitas ringkonnaprokurör Aleksašin.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/03/2018 07:56:05

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia