Anneli Ott: riigikokku on vaja rohkem neid, keda huvitavad Kagu-Eesti probleemid

Anneli Ott. Foto: erakogu

Kagu-Eestist riigikokku valitud keskerakondlane, Võru linnavolikogu liige Anneli Ott (41) plaanib tulevastel valimistel kindlasti taas kandideerida ja loodab kannatliku selgitamisega meie kandi inimeste soovidele-muredele lahendusi leida.

Milline on olnud kõige kaalukam asi, mida oled suutnud meie kandi elu ja inimeste heaks ära teha?
Üksinda on riigikogus väga raske midagi ära teha. Lisaks sellele on meie kandi inimesed valinud Kagu-Eesti saadikutena riigikokku inimesi, kes ise siit pärit pole. See teeb nende inimeste osakaalu, keda huvitavad meie piirkonna probleemid, veelgi väiksemaks.
Lõuna- ja Põhja-Eesti on niivõrd erinevad elukeskkonnad, et siin üksteist kõnetada ja jõuda ühiste otsusteni, on äärmiselt keeruline ja nõuab pikaajalist tööd.

Praegu siis Kagu-Eesti saadikuid lihtsalt ei kuulata?
Uue valitsuse algatatud reformidest on just meie kandi inimestel kasu. Näiteks tulumaksureformist võidab Kagu-Eesti rohkem seetõttu, et siin on madalamad palgad.
Samuti loodan väga, et koalitsioon jõuab kokkuleppele tasuta ühistranspordis. Me ei saaks sellega kõiki probleeme lahendada, aga teeksime väga suure sammu edasi.

Mida Kagu-Eesti inimesed on öelnud, kas nad vajaksid tasuta või pigem parematel kellaaegadel liikuvat ühistransporti?
Sellist ühistransporti, mis rahuldaks kõiki, ei ole olemas. Tasuta ühistranspordi abiga saaks inimesed liikuma. Kui on vaja kuskil kellaaegu liigutada, siis need on juba detailid. Mida rohkem see idee inimesteni jõuab, seda rohkem tuleb positiivset tagasisidet. Kohtumistel rahvaga on enamus olnud tasuta ühistranspordi poolt. Kui peres sõidab kolm-neli last huvikooli või vanemad linna tööle, siis on sellest juba palju abi.

Sotsiaalmeedias on kaevatud pigem bussiliinide puudumise üle.
No on ette nähtud ka raha selleks, et teha liine juurde. Sellel aastal on planeeritud bussiliinide dotatsioon 34,8 miljonit, millest 13 miljonit tasuta ühistranspordi jaoks. Järgmisel aastal annab riik ühistranspordile juba 42,8 miljonit. Liinivõrgu korrastamine on uute ühistranspordikeskuste ülesanne.
See poleks ka lahendus, et me nüüd loobuksime tasuta ühistranspordist ja tõmbaksime joone Põhja- ja Lõuna-Eesti vahele. See on muidugi selge, et tasuta ühistranspordist on kõige enam kasu Harjumaa inimestel.

Juba 2012. aastal avaldasid üle 20 vallavanema, riigikogu saadikud ja maavanemad ühist soovi, et tuleks luua sarnaselt Setomaa programmiga ka Vana Võromaa regionaalarengu programm, et arendada kohaliku tooraine, kultuuri ja traditsiooniliste elualadega seotud ettevõtlust. Siiamaani pole sellest asja saanud. Hiljuti andis valitsus riigihalduse ministrile ülesande hakata välja töötama hoopis Kagu-Eesti programmi, sisuliselt algab kogu protsess otsast peale. Miks see asi nii kehvasti liigub?
Ma ei ole niikaua riigikogus olnudki ... Küll olen olnud Vana Võromaa programmi väljatöötamise juures, istunud koos vallavanemate ja arvamusliidritega vastavatel koosolekutel.
2015. aastal oli kokku lepitud, et Vana Võromaa programm avaneb 2016. aastal. Tollane Reformierakonna valitsus aga lõpuks ikkagi ei leidnud sellele programmile rahastust.
Et nüüd regionaalhaldusminister on selle teema lauale pannud, tähendab, et meil algab tihe koostöö. Kui tahame suurt riiklikku programmi, ei saa võtta väga väikest piirkonda, peab mõtlema laiemalt, et tekitada riigikogus selle mõtte taha toetusgrupp. Rahajagamisel on alati see nüanss, et seda võetakse kelleltki ära, ja seda äravõtmist on vaja põhjendada. Meil ei ole ju riigikogus Kagu-Eesti saadikuid 51 või 44 – meid on üheksa!

Kohalike omavalitsuste juhid süüdistavad valitsust riigi töökohade äratõmbamises Tallinna, samas püütakse vägisi mõnda tervet ametit Tallinnast välja viia. Kuidas oleks õige seda probleemi lahendada?
Nüüd hädaldavad Tallinna inimesed, et jäävad töötuks, aga kui meilt töökohad Tallinna ära viidi, siis polnud neile see küll mingi mure. Praegusi töökohti pole mõtet hakata nii väga Tallinnast välja viima, aga kui riigiametitesse luuakse uusi töökohti, tuleks need luua pigem mujale.

Kas Eestis raiutakse metsa liiga palju?
Sõidan palju maanteid mööda ja olen ju ise maalt. Isiklik arvamus on, et metsa raiutakse liiga palju ja metsa juurdekasvu arvutades ei võeta aluseks õigeid arve.

Mida siis teha: keskkonnaministeeriumi ja RMK juhtkond välja vahetada?
Peab tulema ühiskonnas ühine arusaam, et kas need, kes metsaraiumist vähendada soovivad, on lihtsalt emotsionaalsed entusiastid või mitte. Eks see teema ole seotud ka tselluloositehase rajamise sooviga.

Kas Eestisse tuleks rajada tselluloositehas?
Ma ei saa öelda, et üldse ei tuleks, aga kas tuleks nii suure võimsusega? Kui uuringud näitavad, et see on Eesti loodusele kahjulik, kannatab lisaks sotsiaalne ja ettevõtluskeskkond, ei ole võimalik seda esialgsete plaanide kohaselt rajada. Uurime asja. Keeruline teema, mille osas otsuseid ei tehta enne kui järgmisel kevadel.

Kelle arvamusele toetudes oma arvamuse kujundad? Ivari Padar näiteks ütles, et tema ei tea enam, keda üldse sellistes küsimustes usaldada.
Eks lõpuks otsustab see, kes suudab oma argumendid paremini ära põhjendada.

On kostnud toetushääli fosforiidi kasutuselevõtmisele, maapõue arengukava järgi on plaanis varusid uurida. Mida sellest arvad?
Ma pigem ei teeks sellel teemal spekulatsioone. See pole praegu poliitiliselt laual.

Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister” küsiti Jüri Ratase käest tema seisukohta keskerakondlaste käitumise kohta: Yana Toom avaldas kremlimeelseid seisukohti, Oudekki Loone ülistas nõukogude võimu ... Ratas neile küsimustele ei vastanud, kas sa vastad?
No Oudekki Loone arvamuste kohta peaks tema enda käest küsima ja ka tema valijate käest! Ju tal on sellised väärtused ja arusaamised. Inimeste vaated on erinevad. Ega see ei tähenda, et ma ei võiks olla samas erakonnas.

Mida arvad uuest võimalikust koalitsioonist Keskerakonna ja Reformierakonna vahel?
Demokraatlikus poliitikas me ei peaks kedagi välistama. Peab alati olema valmis kõikide erakondadega debatti pidama ja koostööd tegema.

Kui palju oled seotud oma kodukandiga Võrumaal?
Olen päris palju seotud, sest käin põhimõtteliselt igal nädalavahetusel koju. Kuigi lapsed on Tallinnas koolis, sõidavad ka nemad iga nädal kaasa.
Kõik teemad, sealhulgas Kagu-Eesti programm ja töökohtade teema, tuleb ikka ju ka kohapeal huvirühmadega läbi arutada. Kui kaob side kohalikega ja enam ei tea, mis tehakse, siis pole sellisest saadikust Kagu-Eestile suurt kasu. Seepärast toetan ka seadusemuudatust, mis võimaldab riigikogu liikmel osaleda ka kohaliku omavalitsuse volikogu töös, olen ka Võru linnavolikogu liige.

Mis on Kagu-Eesti inimeste suurim probleem, mida peaks lahendama?
Kindlasti transpordiühendus on probleem, aga peab seisma ka selle eest, et siin kohapeal saaks tööd teha. Näiteks tuleks tegelda kiire interneti ja väiketootjate konkurentsivõimega.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/03/2018 09:16:34