Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vallavalitsuse hoone ümber möllavad kired

Praegustes vallavalitsuse ruumides Põlva kultuurikeskuses on nii kitsas, et kõigil ametnikel pole isegi oma töölauda. Foto: Ülle Harju

Kas ruumikitsikuses vaevlev Põlva vallavalitsus hõivab muusikakooli maja või mõne teise hoone või ehitatakse hoopis uus vallamaja, selle üle on möllanud kired juba mitu nädalat. Seni vakka olnud vallavanem Georg Pelisaar haaras nüüd rooliratta, et vallalaev enda valitud suunas keerata.

„Ma ei võtnud enne sõna, sest tahtsin kõik inimesed ära kuulata,” selgitas Pelisaar ja avaldas: „Olen jõudnud veendumusele, et kõige kiirem ja perspektiivikam lahendus oleks ehitada uus vallamaja! Põlva suuromavalitsus on väärt uut haldushoonet, et töötajad saaksid normaalsed töötingimused.”
Iseendast pole ses seisukohas midagi enneolematut: vastav punkt seisab Põlva valla ühinemislepingus. Samuti seisab seal, kust tuleks selleks raha: riiklik valdade ühinemispreemia 800 000 eurot ja lisapreemia rohkem kui 11 000 elaniku saavutamise eest (500 000 eurot).
„Uus hoone lähekski nii 1,3–1,4 miljonit eurot maksma,” rehkendas Pelisaar. „Lisaks saaks selle ehitada uue keskväljaku kõrvale ja uue hoone halduskulu on ikka soodsam, eriti kui see tuleb liginullenergiahoone.”
Pelisaar märkis, et viimane vallamaja Põlvas ehitati 1912. aastal ja praegu on vallavalitsus kultuurikeskuses, sissepääs kangialusest uksest. „Siin oli suhteliselt normaalselt ruumi kunagisele Põlva linnavalitsusele (22 ametnikku), pärast ühinemist vallaga oli juba vajadus suuremate ruumide järele,” rääkis ta. „Siis võtsime kasutusse ka ühe osa muusikakooli hoonest.”
Nüüd on ametnikke juba 54 ja kõigil pole oma töölaudagi. Pelisaar hindas, et ametnike hea koostöö huvides on parim variant, kui terve vallavalitsus on ühes hoones. Samuti ei peaks siis suuremate nõupidamiste tarbeks kusagilt ruumi laenama.
Vallavanema toetatud uue maja plaan pole aga ainuke. 800ruutmeetrist pinda vajavale vallavalitsusele sobinuks ka endine maavalitsuse maja, kuid seal pakuti vaid rendipinda. Parasjagu ruumi on ka praeguses muusikakooli hoones, mis asub samuti tulevase keskväljaku ääres. Seetõttu hakkas vallavolikogus idanema mõte, et ehk tuleks ühinemislepingust taganeda.

Kuidas üks paber pani üksteist poriga loopima
Möll läks lahti pärast 22. veebruari vallavolikogu istungit. Seal pandi lauale paber pealkirjaga „Põlva vallavalitsuse paiknemise variantide võrdlus“. Must valgel seisis, et analüüsimeeskonna töö tulemusena on tunnistatud parimaks variandiks vallavalitsuse kolimine muusikakooli hoonesse.
Volikogu liige naistearst Liivi Maran (RE) algatas selle peale sotsiaalmeedias arutelu, kirjutades: „Lähtutakse AINULT vallavalitsuse vajadustest, arvestamata muusikakooli õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate vajadusi. /.../ Analüüsimeeskonda on kuulunud: G. Pelisaar, J. Usin, S. Tobreluts, A. Tilk, A. Nook, A. Bleive, K. Jostov, K. Numa, A. Rüütli, H. Virt-Lenk, T. Narusbek, J. Simso, K. Vardja, T. Asur. Seega rünnak muusikakoolile jätkub.”
Järgnes emotsionaalne arutelu, näiteks kirjutas muusikakooli vilistlane Helena Tuuling: „Põlva muusikakool peab jääma Põlva kesklinna, oma praegusesse koolimajja! Meid, vilistlasi, on palju ning vajadusel võime me koolimaja kaitseks väga suurt lärmi põhjustada! /.../ Samuti olen õpetaja ühes Eesti muusikakoolis ja saan südamest öelda, et siinkohal ei mängi rolli niivõrd tingimused, kui selle kooli aura ja asukoht viimased 50 aastat. Rääkimata Põlva muusikakooli saalist kui ühest PARIMA akustikaga saalist kogu Eestis!!” Tiina Järve lisas: „Muusikakool ei vaja ka üüratult parkimiskohti, mida vallavalitsus ilmselt vajab.”
Sekkus ka keskerakondlasest maaeluminister, pikaaegne Põlva juht Tarmo Tamm: „Sügisel osalesin samuti KOVi valimistel ja ei mäleta, et ühegi erakonna või valimisliidu programmis oleks olnud lubadus muusikakool kolida kultuurikeskusse. Selliseid valda väga oluliselt mõjutavaid otsuseid ei saa teha väikeses ringis. Koalitsioonilepingust ka ei ole võimalik leida, et selles küsimuses oleks kokku lepitud. Näidake ära, et vallavalitsus ei mahu ära kultuurikeskusse ja Mammastesse endisesse vallamajja, alles siis räägime millegi uue ehitamisest.”
Vallavolikogu esimees Igor Taro asus aga muusikakooli kolimise idee kaitsele: „jätke rahule“ ning „rünnatakse“ pole asjalikud argumendid, vaid emotsioonid. Asjalik on pakkuda välja, kuidas tekib muusikakoolile lähiaastate investeeringuteks vajalik pool miljonit, kui soovime luua neid tingimusi ükskõik millises majas – kasvõi Võru tn 1. Sest ühe rahastusotsuse tegemine mõjutab kõiki teisi. Tuleb näha laiemat pilti kui ainult üks asutus.”
„13inimeseline komisjon tuli kokku ja pani neljale variandile plusspunkte, mina selle juures ei olnud ja see pole minu variant,” pareeris Taro eile. „No aga see pole ka ju mingi visioon, et jätame muusikakooli rahule ja las kogu ühinemistoetus läheb ühe uue kontori ehituse peale! Vald on end lõhki laenanud, et suuri ühinemislubadusi täita! Kas paneme terve valla arengu kümneks aastakse seisma sellega? Meil on ju vaja ka näiteks Vastse-Kuuste lasteaeda ehitada ja Ahja mõisa katuse tegijate vigu parandada!”
Ta leidis aga, et vallavalitsust kolmes eri kohas pidada pole ka mõistlik. „Tahaks leida nii rahaliselt kui sisuliselt mõistlikuma variandi,” ütles ta. „Muusikakooli kultuurikeskusse kolimist pooldan aga vaid siis, kui see on võimalik,” märkis ta.

Kas koalitsioon on lõhki?
„Ma pole kunagi arvanud, et inimesed peaksid ühtemoodi arvama, ka koalitsioonis,” märkis Georg Pelisaar. „Rõhutan, et praegu pole selles küsimuses ühtegi otsust vastu võetud!”
Muusikakooli kultuurikeskusse kolimist vallavanem võimalikuks ei pea. „Ruutmeetrite poolest oleks see variant sobinud, aga arhitekti kavand võimalikuks ruumide paigutuseks muusikakoolile näitab, et kooli jaoks on need ruumid väga raskesti sobitatavad,” põhjendas ta. „Arvestades ka päästeameti nõudeid, peaksime tegema kõvasti ümberehitust. Lisaks poleks rahul ei muusikakooli õpilased-õpetajad ega kultuurirahvas tervikuna, sest peale kahe saali ja koridoride kultuurikeskuse tarbeks ruumi ei jääks.”
Pelisaar leiab, et tema variandi puhul koliksid muusikakoolist välja seal praegu töötavad ametnikud ja kool saaks ruumi juurde. „Samuti saaksime anda kultuurirahva käsutusse seda pinda, mis on neilt kultuurikeskuses ära võetud,” ütles ta. „Saaksime siia tuua ka mõned rentnikud, kellele need kesklinna ruumid hästi sobiksid.”
Pelisaar on enda sõnul seda ideed koalitsioonipartneri juhile Igor Tarole tutvustanud, aga viimast pole saanud veendud. Miks? „Tähendab ... ütleme nõnda ... elus on ikka nii, Eestis eriti, et kõik need inimesed, enamik nendest, kes valitakse riigikogu liikmeks, on enne valimisi väga lugupeetud inimesed, kui nad riigikokku on jõudnud, enam nad ei ole lugupeetud,” vastas Pelisaar. „Alati on populaarne soovida ametnikele kehvemaid tööruume. ”

Otsuse teeb vallavolikogu
„Iga volikogu liige peaks otsust tehes mõtlema parteiväliselt oma isikliku tunnetuse järgi,” pani vallavanem Georg Pelisaar volikogu liikmetele südamele. Tema sõnul plaanib vallavalitsus esitada enda ruumide paiknemise kohta eelnõu volikogusse aprillis, teabe jagamine ja arutelu toimub märtsikuisel volikogu istungil.

 

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/03/2018 09:56:45

Lisa kommentaar