Ardo Ojasalu.

Kohalike omavalitsuste tegevust sätestav õigusruum on puudulik (vt ka õiguskantsleri vastav pöördumine riigikogu poole) ning see on loonud olukorra, kus omavalitsuste valitsemisstruktuurid saavad sisemiselt olla toiduaheldatud ning iga volikogu liige, kelle vastutus on valvata linna- ja vallavalitsuse üle, pannakse sellesama valitsuse poolt tasustatud nõukogusse, komisjoni või omavalitsuse allstruktuuri ametisse.
Nii on suur osa volinikke linna- ja vallavalitsusest rahaliselt sõltuvad, mis tagab viimastele vaba voli oma huvide eelistamiseks. Soovimatus sellist toiduahelat katki lõigata on lakmuspaber, mis näitab poliitiliste juhtide tahet või tahtmatust võidelda korruptsiooniga. Kuidas aga tuulutada valedest ja pettustest paksu õhku ning muuta mentaliteeti ja inimeste mõtteviisi ning tuua ühiskonda ausust ja õiglust?
Muutus algab inimese moraalsest valikust. Kui puudub soov valitseda ausalt, siis ikka saab leida mõne jokkskeemi, mille abil seadusest mööda hiilida. Alles siis, kui moraalne valik on tehtud aususe kasuks, saab rääkida seaduse tundmisest. Erakonnaseaduse ja korruptsioonivastase seaduse täitmine, aus poliitiline tegevus ja huvide konflikti vältimine pole võimatu. Kui seda soovitakse, luuakse juhtimiskultuur, mis seda tingimusteta nõuab ning koolitatakse kõiki omavalitsusjuhte seaduse nõudeid oskuslikult täitma. Kui see tehtud, siis rakenduvad kontrollimeetmed.
Kas lahenduseks on järelevalve tugevdamine? Volikogude revisjonikomisjonid koosnevad poliitikutest või kohalikest aktivistidest, kel puudub kontrollitöö kogemus ning ka juriidilised ja finantsteadmised keerukate peitkuritegude avastamiseks. Suur osa revisjonikomisjoni liikmeid on koalitsioonierakonnast ning nad ei ole motiveeritud „omade“ pahede paljastamisest.
Riigikontroll omab aga sedavõrd ulatuslikku järelevalve mahtu, et nad lihtsalt ei jõua iga üksiku omavalitsuse üle järelevalvet teostada. Maavanemad on kadunud ja ka nendepoolne järelevalve jääb edaspidi tegemata.
Nii ongi, et näiteks ka kohalike omavalitsuste meediaalane tegevus on kontrolli alt väljas ja ERJK peab kohati käituma nagu keskaegne tsensor, kes kehtestab, mis on lubatud ja mis mitte.

Avaldatud lühendatult.

 

 

Autor: Ardo Ojasalu, MTÜ Korruptsiooniradar juhatuse liige, erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) esimees
Viimati muudetud: 15/03/2018 10:12:00