Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
22°
Põlva
21°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
21°
Valga
20°
Räpina
20°
Tõrva
21°
Võru
22°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
21°
Valga
22°
Räpina
21°
Tõrva
21°
Võru
14°
Põlva
13°
Otepää
13°
Tartu
14°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
14°
Tõrva
14°

Priit Sibul: laustoetusi pole mõtet jagada!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Priit Sibul. Foto:Toomas Nigola

Eelmistel riigikogu valimistel IRLi nimekirjas Kagu-Eestis enim hääli korjanud Priit Sibul (40) loodab aasta pärast valimistel samasugusele edule, riigikogus tegeleb ta enda sõnul kõige rohkem haridusküsimustega, samuti püüab ta korda teha põlenud kodumaja Otepää lähedal Ilmjärvel.

Millised on Kagu-Eesti suuremad mured, mille lahendamisele riik peaks keskenduma?
Kõige olulisem on ikka, et kohapeal oleks tööd. Tasuvat tööd, et Kagu-Eestis oleks võimalik elada. Selles vallas on muidugi poliitikutel keeruline midagi korda saata, see sõltub ettevõtjatest ja ettevõtluskliimast ikka rohkem.
Oluline on infrastruktuur väga laias mõttes: transpordiühendused, haridus, teed, elekter ...
Et maal ikka elu oleks, see on ka riigi julgeoleku mõttes tähtis.

Millised on riigikogus su südameteemad?
Haridusvaldkond on üks. Olen süsteemselt riigikogus hariduse sisu eest võidelnud. Koolid peaksid olema eri nägu, neil peaks olema palju enam iseseisvust ja otsustusõigust. Olen kurb, et hariduses katsetatakse liiga vähe: pole pilootprojekte ega -koole. Võrus on SA Werrone asutanud värskelt Waldorfi kooli ja Rosma Waldorfkool on Eestis kõige pikema staažiga. Toimetatakse ka Pikakannus. Olen pidanud oluliseks erahariduse toetamist, kuna tajun seal võimalust haridusuuenduseks.

Kagu-Eesti koole külastanud haridusminister Mailis Reps väljendas seisukohta, et tuleks muuta õppekava, et kinnipanemise asemel säilitada maakoole kuueklassilistena. Millisel arvamusel selles küsimuses oled?
Kool peab muutustega kohanema, ent see kohanemine ei saa olla masinlik. Olen näinud mudeleid, mis toimivad ja kuhu poole võiks püüelda. 2008. aastal oli võimalus võrrelda kaht 18-lapselist kooli: Tartumaal Unipihal ja Põlva külje all Himmastes. Unipiha koolis õpetas direktor väiksemaid, teine õpetaja oli suurematele, lisaks veel muusikaõpetaja, söögitädi-koristaja ja kütja-kojamees – kokku 4,5 töökohta.
Himmaste kool oli omavalitsusele poole kallim. Kool oli nii Põlva külje all, et lastevanemad viisid pigem oma lapsed sinna kooli ära, kui et leppinuks liitklassidega. See tähendab, et kooli säilimine on ennekõike ikka vanemate otsustada.

Koolid on hädas erivajadustega lastega, kelle jaoks tehakse väikeklasse ja napib tugispetsialiste. Kas selles vallas on võimalik midagi parandada?
See on väga keeruline teema: erivajadustega lapsi on väga palju, kaasa arvatud ju need, kes on teistest vaimsetelt võimetelt peajagu üle. Et olukorda parandada, see nõuab nii ressurssi kui panustamist nii vanematelt, poliitikutelt kui õpetajatelt. Küsimus on ka, kuidas olemasolevat ressurssi parimal viisil kasutada, pidada suurt maja või …

Mida arvad sellisest riigi rahaga ümberkäimise viisist, mille on üle võtnud paljud vallavalitsused: jõulutoetus igale pensionärile, näiteks Põlva vallas kulub selleks nelja aasta jooksul kokku 700 000 eurot.
Ideaal on see, et pensioniga on võimalik ära elada. Lausalisi toetusi ma kindlasti ei toeta. See on poliitikute viis odavalt ... või no ma ei tea, kui odavalt – kui kulub 700 000, siis nii odav see lõpuks ei olegi – populaarsust võita.
Loodan küll, et pikemas perspektiivis makstakse toetusi neile, kes seda tõesti vajavad, mitte kõigile ühtviisi.

Kas IRLi nimekiri on valimisteks kujunemas?
Lõplik nimekiri selgub sügiseks.

Eelmisel korral olid paljud valijad pettunud, et Maire Aunaste kogus Kagu-Eestis vaevalt 679 häält ja sai riigikokku, kaks korda rohkem toetushääli saanud Igor Taro jäi välja.
Valimissüsteem on selline. IRL sai ühe ringkonnamandaadi, minu Taro omast suurem häältearv täitis selle, Maire pääses riigikokku üleriigilise nimekirja alusel.

Kes võiks seekord olla erakonna reklaamnägu Kagu-Eestis?
Oleme erakonna esimehega rääkinud, et see võiks olla mina. Lõplik seis selgub sügisel.

Viimasel ajal on tõusnud teravaks metsaraiumise ja tselluloositehase rajamise teema. Mis seisukohal selles küsimuses oled?
Olen skeptiline tehase võimalikkuses, ma ei räägi isegi sellest, kas see oleks hea või halb. Kagu-Eesti, kuhu seda tehast plaanitakse, on ju tihedalt kõikvõimalikke puidutööstusi täis, neist Otepää vineeritehas ja Toftan koos uue peenpalgisaeveskiga on ikka väga suured. Kipub ruumi väheks jääma. Ma ei ole teinud rehkendusi, aga sisetunne ütleb, et tselluloositehas võib Kagu-Eesti inimestele kasu asemel hoopis fataalset probleemi tähendada.
Metsaressurssi kasutatakse juba praegu pigem rohkem kui vähem. Suheldes Rainer Kuuba ja Kaido Kamaga on selgeks saanud, et juba praeguseks on suures mahus metsa üle raiutud. Ma ei näe Eestis tooret sellele tehasele, vaatamata sellele, mida räägitakse. Jah, kaks miljonit tihumeetrit puitu läheb Eestist välja, aga seda peamiselt rannikualadelt ja saartelt. Nii kaugelt puitu vedada nii või teisiti ei tasu.

Sa oled ühes erakonnas keskkonnaminister Kiisleriga, kes pooldab tselluloositehast ja RMK kokkulepet EstForiga, lasi laane- ja salumetsa kaitsealadest kaevanduste alad välja lõigata, juttu on juba olnud fosforiidivarudest jne. Kas te vaidlete siis ka erakonna sees?
Jah, loomulikult, me vaidleme erakonna sees!

Oled kaitseliidu liige. Miks?
Ei saa teistele loota. Ma olen küll passiivsem, kui omal ajal lootsin, aga mulle on kaitseliidu töö oluline. Ma ei ole ka omal ajal kaitseväeteenistust läbinud tervise ja õpingute tõttu, siis ma tegin läbi ka sõduri baaskursuse. Et saaks natuke roomata ka metsas.
Kui inimene keerulises olukorras suudab ise hakkama saada, siis on see riigile kõige olulisem ressurss.

Kas sul jääb aega ka hiljuti põlenud kodumaja kordategemiseks?
Lapsed igatsevad juba väga koju. Meile on see poolaasta väga keeruline olnud, oleme saanud maakoju palju harvem, muidu olime ikka juba reede pärastlõunal Lõuna-Eestis ja pühapäeva lõuna ajal sõitsime Tallinna tagasi.

Sul on neli last. Usud, et nad hakkavad tulevikus elama maal?
Ma loodan küll. Mu endagi lapsepõlvesuved on kõik möödunud siinsamas vanaema juures, kuhu ma seda maja ehitasin ja mida nüüd taastame. Kooliajal oli mul selline suur unistus, et oma maja, ilus naine ja hea auto, ning ma väga ei kujutanud ette, et see kuskil maal on. Nüüd ma ei kujuta seda aga ette, et see kusagil mujal saaks olla.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/03/2018 10:41:02

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia