Olukorrast Kagu-Eesti tööturul

Põlva töömess. Foto: Urmas Paidre

Põlva kultuuri- ja huvikeskuses peeti 13. märtsil kolmandat Eesti Töötukassa korraldatud töö- ja karjäärimessi, huvi tööpakkumiste vastu oli elav.

Oma ettevõtet oli tutvustamas ligi 20 tööandjat, lõviosa neist Põlvamaalt, aga ka Võru-, Tartu- ja Valgamaalt. Pakkumisel oli kokku umbes 150 töökohta. Mitmeid töötajaid otsivad Räpina paberivabrik, Maxima, Põlva TÜ, Värska Südamekodu, kaitseressursside amet ja Tartu vangla.
„Kokad on või sees – neile on palju tööd pakkuda, töötajaid otsitakse palju ka klienditeenindusse, samuti on nõutud puiduoperaatorid,” ütles töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel. „Tööandjad pakuvad töökohti erinevates valdkondades: alates arstidest hooldustöötajateni, insenerist demineerija ja tootmistööliseni.”
„Tänavusel messil jäi silma, et inimesed tundsid tööpakkumiste vastu elavat huvi ja küsisid palju,” rääkis ta. „Samuti olid tööandjad aktiivsed oma töökohtade pakkumisel.”
Tema sõnul ongi töömess kujunenud kohaks, kus tööandjate ja töötajate vahel käib viljakas suhtlus. „Tööandjad kiitsid, et said leppida kokku järgmiste kohtumiste ja tööintervjuude aegu,” ütles Mandel. „Hea meel oli näha messil lisaks töötutele ka töötavaid inimesi, kes uurisid võimalusi töökohavahetuseks.”
Töötajad uurisid tema sõnul palju transpordivõimaluste kohta. „Kuna meil on maapiirkond, siis ongi üks tähtsamaid küsimusi, kuidas kodust töökohta saada,” selgitas Katri Mandel. „Kui oma autot ei ole ja töö on vahetustega, siis ei aita ka ühissõiduk. Nii ongi tööandjad asunud ise transporti korraldama. Kui ühest kohast viis kuni kaheksa inimest tööle tuleb, siis pannakse oma transport käima.”
Katri Mandelile jäi silma, et messile tulid n-ö luurele ka tööandjad, kes seekord oma boksiga väljas polnud, aga kaaluvad, ehk tulla järgmisel korral. „Messile tulemiseks ei pea ootama töötukassa kutset ja võib vabalt tulla ka sel juhul, kui vaja on vaid üht töötajat,” julgustas ta.

Millistel ametikohtadel on palk kasvanud kõige enam?

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri andmed, mis pärinevad üle 14 000 osalejaga tööturu-uuringust, näitavad, et levinud ametikohtade võrdluses on klienditeenindajate palgatasemed kasvanud neli korda kiiremini kui müügijuhtide ja kaks korda kiiremini kui õpetajate palgad.
Levinud ametikohtade võrdluses on kõige kiiremini kasvanud klienditeenindajate ja autojuhtide palgatasemed. Klienditeenindajate brutopalga mediaan kerkis 704 eurole ja autojuhtidel 900 eurole. Kiirelt on kasvanud ka raamatupidajate palk, kus brutopalga mediaan on 1533 eurot. Tarkvara arendajate brutopalk ületab küll 2000 euro piiri (2185 eurot).
„Nõudlus töökäte järele on kasvanud pea kõikides valdkondades, mis suurendab ka palgasurvet,“ kommenteeris tulemusi Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „2018. aastal avaldatud tööpakkumisi analüüsides näeme, et mitmetel ametikohtadel on avalikult pakutav palgalagi (kõrgeim palk, mida tööpakkumisel avalikult pakutakse) brutopalga mediaanist kõrgemal. See viitab asjaolule, et tööandjad proovivad töötajaid üle meelitada ametiala keskmisest kõrgema palgaga.”

Eesti parimad ja halvimad tööandjad

Eestimaalased soovivad enim töötada Eesti Energias, selgus CV-Online'i värskes uuringus TopTööandja. Enam kui 1500 vastajaga uuringus mahtusid esiviisikusse veel Telia, Tallink, Skype ja Swedbank.
"Eesti töötajad peavad head palka küll oluliseks, kuid ainuüksi sellest enam ei piisa," rõhutas CV-Online'i turundusjuht Rain Resmeldt Uusen. "Rohkem kui kunagi varem eeldavad töötajad tööandjalt ka head tööõhkkonda, häid töötingimusi ja tasemel juhtimist. Töötajate motivatsiooni ja töörahuloluga peab arvestama iga tööandja, kasvõi häda sunnil sest terav tööjõupuudus ei jäta muud võimalust."
Halvima tööandja edetabelit troonivad kaubandusketid, aga mitte madala palga vaid tööõhkkonna ja inimestesse suhtumise pärast, selgus samuti TopTööandja küsitlusest.
“Madal palk oli põhjustest alles viiendal kohal,” rõhutas Rain Resmeldt Uusen. “Ülekaalukalt suurimaks põhjuseks nimetati halbu töötingimusi, aga ka halba suhtumist töötajatesse ja halba sisekliimat, keeleprobleeme tööl ja halba mainet.”
Suurtest kaubanduskettidest eristus TopTööandja küsitluses Coop, kes vastupidiselt teistele kaubanduskettidele paistis silma positiivse tööandja kuvandiga, jõudes parimate tööandjate järjestuses kümnendale kohale.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/03/2018 11:30:01