Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Aiapidajate kodudes taimed juba tärkavad

Sirje Teppo oskab aiapidajatele asjalikku nõu anda, sest ta on aiasaadusi müünud 25 aastat. Foto: Mari-Anne Leht

Üleeile õhtul alanud kalendrikevad ei anna looduses kevadest küll veel märku, kuid tõsised aiapidajad ja aiatöö nautijad külvasid esimesed seemned mulda juba üle kuu aja tagasi.

Ühed meist eelistavad tomati-, paprika-, kurgi- ja lilletaimi ise kasvatada, teistel napib selleks kas aega või ruumi, kolmandad nn potipõllumehed eelistavad taimi turult või laatadelt osta.
Kaja L. (perenimi toimetusele teada) Kääpa külast Võru vallast on juurvilja ja maitsetaimi oma perele kasvatanud ligi 20 aastat. „Tänavu ostsin maitsetaimede seemned veebruaris ja külvasin kohe mulda,” ütles ta ja lisas, et basiilika on juba tärganud.
„Paprika- ja erinevate kibepiparde seemned külvasin samuti veebruaris,” lausus Kaja. Ta märkis, et pikeerib kõik taimed käesoleva kuu lõpupoole.
Paprika- ja kurgitaimed istutab ta kiletunnelisse alles mai lõpul, sest siis on ööd soojad ning soojalembene paprika ei jää põdema.
„Kurgiseemnetest eelistan selliseid isetolmlevate kurkide seemneid, millest kasvavad väiksemad kurgid, sest väiksemaid on parem marineerida,” rääkis Kaja, kes külvab kurgiseemned kasvuhoonesse, kui ööd on juba soojad ehk mai lõpupoole või ka juuni alguses.
Tomatitaimi ta ruumipuuduse tõttu ei kasvata: „Ostan turult erineval ajal saaki andvaid taimi ehk varajastest hilisteni.”
Kapsataimi kasvatab ta samuti ise, näiteks hapendamiseks sobiva kapsa seemned külvab ta mitteköetavasse kasvuhoonesse aprilli keskel või lõpus.
Külvimullaks ostab poest turbamulda, sest see on haigustevaba.
Tänavu on kevad hiline, taimed saavad päikesevalgust vähem ning seetõttu on neile kunstlik valgus vajalikum kui varasematel aastatel.
„Meie pere eelistab enda kasvatatud juurvilja, sest need on palju puhtamad kui poodides müüdavad,” lausus Kaja. Ta lisas, et paneb taimedele veidike mineraalväetist, sest selleta jääks saak nigelaks.
Taimi kasvatatakse kasvuhoonesse istutamiseks ka linnakorterites. Võrus elav Niina S. (perenimi toimetusele teada) on seda juba kümme aastat teinud.
„See on ilus aeg, kui korteri kaks aknalauda on rohelised,” ütles Niina, kes naudib vaadet neile. Ta külvas tomati-, paprika-, kibepipra- ja lilleseemned mulda märtsi keskel ja loodab taimed suvekodu kasvuhoonesse istutada mais.
„Seemneid ostes tean kindlalt, et kollase tomati seemnest kasvab kollane tomat,” lausus Niina. Ta lisas, et kurgiseemnetest kasvatab ta taimed samuti ise, kuid nendega on praegu vara tegelda.
Veel kasvatab ta punapeeti, porgandit, hernest, kõrvitsat ja teisi aiasaadusi.
„Taimedega tegelemine ja aias töötamine on mu hobisid,” sõnas Niina.

Seemnepoes veel järjekorda ei ole

„Jaanuari keskel hakati tomati-, paprika- ja kibeda pipra seemneid ostma,” ütles Võrus asuva osaühingu Kärner seemnepoe juhataja Sirje Teppo.
Kasvatajad on kõige paremini omaks võtnud kolm tomatisorti: Tolstoi, Evelle ja Malle, neist kaks viimast on aretatud Eestis.
Kurgiseemnetest eelistatakse aga iseviljuvaid kibeainevabu sorte, nagu Dolomiit, Adam, Aleks, Komponist, sest nende viljad ei ole mõrud.
„Kes kasvatavad tomati- ja kurgitaimi köetavas kasvuhoones, saavad tomateid müüa mai lõpul, kurke mai keskel,” oletas Teppo.
Tema sõnul saab iga soovija kibepipart aasta ringi aknalaual kasvatada.
Porgandiseemnete valik on poes väga lai: alates Eestis aretatud Nantesest võõramaisteni. Sama kehtib ka punapeediseemnete kohta, millest Bordo on Eestis aretatud.
Kõik söögipeedid ei ole enam punased, poes on ka kollase ja punase, valge triibuga söögipeedi seemet.
Sibulaseemnete ostmisega inimesed ei kiirusta, sest nendega ei ole kodus veel midagi teha. Teppo sõnul on poes praegu sordid, millele kasvab alla üks sibul, pesasibula seemned jõuavad peagi poodi.
Mulda on ostetud, kõige rohkem mahedat külvi- ja pikeerimismulda. Väetistest eelistavad ostjad samuti naturaalseid väetisi.
Juhataja sõnul algab kõige aktiivsem ostmine siis, kui päike käib kõrgemalt ja ilm lubab aiatöid alustada.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 22/03/2018 09:28:49

Lisa kommentaar