Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Mida meenutavad Vooremaa lehised ja istutatud puupõllud?

Kunagist savikoja savitööstust meenutab praegu vaid võimas vundament, kusjuures võõrvõim istutas savitööstuse asemele metsa. Foto: Elin-Saskia Silm

Jõgevamaal Saare vallas Vooremaa idapiiril asub Linnutaja linnamägi, sellest mitte eriti kaugel asub keset metsa väike kõrgendik, kus kasvab kaks lehist. Kuid lehis pole selle kandi metsadele omane puuliik, ilmselgelt on keegi need sinna istutanud. Kuid kes ja miks?

Jõgevamaal Saare vallas elav legendaarne metsamees ja loodusgiid Vahur Sepp teab vastust, vähemalt osaliselt. Vahur Sepp on mitmendat põlve Saare valla elanik, kuigi sündis Siberis, kuhu tema vanemad 1949. aasta märtsis küüditati. Ja selgub, et nendel kahel lehisel on Vahur Sepaga ühine lugu.

„Nende lehiste juures oli metsavennapunker, kus elasid kaks noort inimest: Ehta ja Arno. Teiste metsavendadega nad tegemist ei teinud, hoidsid omaette ja ega neil muud eesmärki olnud, kui vaid segased ajad üle elada,” rääkis ta Vahur Sepp kunagise punkriaseme juures.

Selliseid punkreid olid Vooremaa laantes palju ja kuidas ka toonased okupatsioonijõud ei püüdnud metsavendadest jagu ei saadud, läks see üsna visalt, kuna kohalikud inimesed toitsid ja katsid oma metsa läinud rahvuskaaslasi. Tõsi küll, ka siin polnud maailm mustvalge, sest mõningaid metsavendi kartsid ka kohalikud inimesed.

Ehta ja Arno aga nende hulka ei kuulunud ja nii viidigi 1949. aasta 25. märtsil Vahur Sepa vanemad kodust ära hetkel, kui Vahuri ema olla Ehtale ja Arnole just leiba teinud. Leib jäi astjasse ning Vahuri ema ei näinud noori enam kunagi.

Kui Seppade perekond aastaid hiljem kodukohta tagasi pöördus, kuulsid nad, et Ehta ja Arno olid sattunud haarangusse ning Ehta olid saanud haavata. Arno oli lasknud seejärel maha Ehta ning lõpuks ka iseenda …

1949. aastal küüditati Saare vallas paljud külad tühjaks. Asemele toodi uued inimesed ja paljud tühjaks jäänud talud lammutati või veeti laiali. Oma agaruses läks kohalik võim isegi nii kaugele, et istutas küüditatute maale metsa, et inimesed ei saaks enam oma kodukohta naasta. Sestap leidubki sealkandis ohtralt praeguseks juba suureks kasvanud puupõlde, kus kunagisele eluasemele vihjavad ainult keldri või vundamendi jäänused.

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti "Elu kahe maailma piiril II" raames

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 22/03/2018 09:36:49

Lisa kommentaar