Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Lõuna-Eesti mees võitles end Ameerikas parimaks sõjameheks

Kristjan Mägi USAs parima sõjamehe võistlustel. Foto: Marylandi Rahvuskaart

„See on privileeg, et sain Ameerikas Eestit esindada,” naeratas tagasihoidlikult Tartust pärit Kristjan Mägi (22), kes võitis üle-eelmisel nädalal Ameerikas sõdurite arvestuses parima sõjamehe võistluse Maryland National Guard Best Warrior.

„Ega lihtsalt sellele võistlusele ei saa,” nentis nooremseersandi auastmes Kristjan, kel saab nädala pärast täis üheksa kuud 11kuulisest ajateenistusest Kuperjanovi jalaväepataljonis. „Kaitseväes on selline kord, et igal aastal saadab erinev pataljon või brigaad oma tiimi välja. Sel aastal oli siis 2. jalaväebrigaadi kord.”
Võistkondlikult olid samuti eestlased esikohal, lisaks Kristjanile veebel Aleksandr Varikov vanemallohvitseride arvestuses kolmas ja nooremleitnant Raul Reiljan ohvitseride arvestuses esimene (võitis ka üldarvestuses).
Kristjan valiti ainukese ajateenijana välja kõrgeima erialase hariduse ja kaitseväe võistluste tulemuste põhjal: ta on mullune kaitseväe meister maastikuvõistlusel, lisaks kolmas koht triatlonilt ja kergejõustikuvõistluselt.
Nii kõva mees pole Kristjan muidugi tühjalt kohalt: enne sõjaväega tegeles ta kaheksa aastat suusatamisega. „Kaitseväes on mu füüsis tegelikult kannatanud, enne tegin palju rohkem trenni ja olin paremas vormis,” märkis ta.

Võistlus oli raske
„Läksime Ameerikasse pigem mitte võitma, aga Eesti kaitseväge heast küljest näitama,” rääkis Kristjan. „Ei tahtnud kindlasti alla jääda Eesti eelmise aasta tulemustele: kolmes kategoorias kaks kolmandat ja üks teine koht.”
Ränkraske kümne võistlusalaga neljapäevane võistlus algas relvade kokkupanemisega aja peale nii pimedas kui ka valges. Järgnes varitsusdrill koos kannatanu vedamisega, seejärel 15–16kilomeetrine rännak vormis, seljas 16kilone seljakott, rakmed ja relv. „Sooja oli 8–10 kraadi, kannatas veel sellist retke teha, soojema ilmaga oleks vedelikutarbimine olnud juba päris jõhker,” märkis Kristjan, kellel kulus vahemaa läbimiseks tund ja 41 minutit. Kaks ohvitseri olid temast kiiremad.
Päev lõppes keemiakaitseülikonna selgapaneku ja näidisgaasirünnakuga. See oli juba nn meelelahutusprogramm, mitte osa võistlusest.

Teine päev algas üllatusega
Kristjan rääkis, et järgmisel hommikul läks võistlus lahti üllatusega: relvade asemel tuli kokku panna pusle (Marylandi osariigi lipp). „Tunniga sai pusle kokku vaid neli inimest, ma sain 70–80 protsenti,” märkis ta.
Edasine oli paras väljakutse ka raskustega harjunud Kristjanile: käes tuli tassida kaht 25liitrist kanistrit, need autosse visata, kannatanut stressirohkes olukorras kelguga transportida, liikumise pealt kahest erinevast relvast lasta.
„Ameerikas oli kasutusel päris kaaluga ehk 90kilone kannatanu, minul oma sulgkaalus (68) oli päris raske teda vedada,” nentis Kristjan. „Lisaks pidi kannatanu üles vedama päris järsust mäest, aga kuidagi ma ta sinna üles sain. Sihtpunkti jõudes oli piimhape jalas ja higimull otsa ees, aga ei mingit seismist – ees ootas uus kannatanu ilma kelguta! No oli natukene kergem, aga pidi ta selga võtma ja vedama lasketiiru, kus järgnes laskevõistlus.”
„Maasikaks” oli mäkkejooks, millele järgnes takistusriba. „Kuna olin eelneva ülesande suhteliselt maksimaalselt sooritanud, siis olin enda n-ö soojaks teinud ja mul õnnestus see päris hästi,” nentis Kristjan. „Ka Eestis olen takistusribaga päris hästi hakkama saanud, sest olen kerge ja hästi multifunktsionaalne.” Nii õnnestuski tal sihtpunkti jõuda kümne minutiga, põhigrupil läks aega 14 minuti kanti.
Lõpetuseks tuli teha veel 45 kätekõverdust. „Muidu oleks see lihtne, aga tulles mäe otsast maksimaalse pulsiga ja väsinud kätega, siis polnudki nii lihtne,” möönis sõjamees, kelle rekord on tavaolukorras kahe minutiga 126 kätekõverdust.

Kolmandal päeval läks veel hullemaks
„Äratus oli kell kaks öösel, sõitsime ööorienteeruma,” rääkis Kristjan. Kui ta bussi pealt maha pandi, selgus, et tegu oli vale kohaga. Ta viidi õigesse stardipunkti ja hilisema stardi kompensatsiooniks anti lisaks 10 minutit kohalejõudmiseks.
Segaduse ja asukoha uuesti määramisega läks aega kaotsi, aga Kristjanile endale üllatuseks läks võistlus libedamalt, kui ta arvas. „Eestis olen valdavalt orienteerunud metsas, arvestasin ka seal sellega, et võin eksida,” rääkis ta. „Aga metsa asemel olid suured väljad ja metsatukad. Vahemaad olid suured ja metsaalune takistusterohke: okkaline rägastik, sellised okkapallid, nagu kõrbetes. Ei saanud lihtsalt läbi joosta ja see võttis suure osa ajast ära. Kuna mul oli põhimõte võtta suund otse punktile, siis raiusin end põhimõtteliselt alati läbi metsa.”
Kristjan lõpetas oma ajas ja oli ainuke sõdur, kes suutis läbida kõik punktid. „Kuna mul oli suur ajakaotus, siis ma kogu aeg jooksin ja olin hommikuks juba päris väsinud,” kirjeldas ta. „Teised pigem kõndisid. Mõned võistlejad olid ka ära eksinud ja 20 ringis võistlejatest lõpetasid üllatuslikult vähem kui pooled.”
Vaevalt sihtpunkti jõudnud, hakkasid sõjamehed kohe oma kehalisi võimeid proovile panema: roomama, jooksma, asju tassima jne. „Ebamugav hommiku lõpp,” kommenteeris Kristjan. „Aga et teadsin, et sellega lõpeb võistluse põhiline füüsiline osa, andsin endast seal maksimumi.”
Võistlus lõppes ajude ragistamisega: 50 küsimusega test Ameerika sõjaväe kohta. „Meil pole sellega väga pistmist olnud, aga pooled vastused olid õiged,” märkis Kristjan.
Viimane võistluspäev oli vestluse päralt: pidi vastame küsimustele, tuli teha pöördumine, vaadati vormi ja olekut, enesekindlust. „Probleemiks oli see, et spetsiifilisi militaarsõnu kõiki ei teadnud, aga lasin küsimused endale hästi lahti seletada,” rääkis Kristjan. „Sain ligi 70 protsenti vastatud ja ameeriklastele väga ei kaotanud. Et võitsin võistluse ja esindasin Eestit hästi, sain aga teada alles autasustamisel.”

Plaanid on lahtised
Kristjan leidis, et edu tõi talle kõva enesepiitsutamine, mis tuleneb varasemast kõvast sporditegemisest. „Suudan end suruda vaimselt, kui on rasked hetked,” ütles ta. „Innustas ka soov näidata, et ka väikses Eestis on häid tegijaid.”
Kõige kõvemaks sõjameheks valitul on kindlasti tehtud pakkumine jätkata sõjaväelist karjääri? Enne sõjaväge maaülikoolis energiakasutuse inseneriks õppinud noormees tunnistas, et nii see on, aga tulevikuplaanide kohta jäi praegu vastuse võlgu.
„Plaanin edasi õppida Tallinna tehnikaülikoolis magistrantuuris,” ütles ta, aga ei välistanud ka karjääri kaitseväes.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 29/03/2018 09:38:24

Lisa kommentaar