Maaeluministeerium plaanib suunata riigiühenduste, eelkõige sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid investeeringud eurorahastusele maaelu arengukava kaudu. Talunikud peavad vastavaid muudatusi eraettevõtjate suhtes ebaõiglaseks ja enne eurotoetuste olulist vähenemist ka lühinägelikuks.

„Asjad ei käi nii!” väljendas nördimust Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht, Eesti talupidajate keskliidu nõukogu liige Marika Parv. „See ei ole normaalne, et riigiettevõte saab toetust 100%, eraettevõtja ainult 50%! Kolme aasta jooksul saab riigiettevõte küsida toetusi kokku kolm miljonit eurot, väikeettevõtja 20 korda vähem!”
Eesti talupidajate keskliit esitas koos Eesti põllumajandus- ja kaubanduskojaga vastava seisukoha ka maaeluminister Tarmo Tammele. Selles seisab, et muudatus vähendab arengukava vahendite kättesaadavust eraettevõtjate jaoks, suunatud tingimuste kehtestamine pole kooskõlas hea tavaga ja selliste suurte investeeringute rahastamine on loogilisem EASi kaudu. Minister ei teinud pöördumisest väljagi.
Maaeluministeerium soovib täiendada maaelu arengukava meetme 6.4 alajaotusi „Investeeringud maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks mittepõllumajandusliku tegevuse suunal“ ja „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus”.
Investeeringuteks hakkavad saama toetusi küsida ka riigi enamusotsustusõigusega äriühingud, mittetulundusühingud või sihtasutused, kes tegelevad põllumajandusega (avaliku sektori põllumajandusettevõtjad).
Lisaks soovib ministeerium täiendada taotluse hindamiskriteeriume. Esimeses alajaotuses saavad eelistuse taotlejad, kes loovad sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust kultuuripärandi näitamise kaudu. Põllumajandustootjatest need, kes tegelevad ohustatud tõugu loomade kasvatamisega ja loovad sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust kultuuripärandi säilitamise teel.
Riigiühendused võivad ka rohkem raha küsida. Avaliku sektori põllumajandusettevõtjad võivad taotleda nüüdsest üle 150 000 euro korraga, kolme aasta jooksul kokku kuni kolm miljonit eurot.
Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuse taotlemisel on veelgi täpsemalt lahti kirjutatud, kellele riik soovib eelise luua: edaspidi saab toetust taotleda ka riigi sihtasutus (SA), kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega ja on muuseum muuseumiseaduse tähenduses (edaspidi põllumajandusettevõtjast SA). SA-le pole erinevalt teistest taotlejatest senise tegevusaja nõuet ega kehti kehtivas määruses sätestatud nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumuste kohta, kuna SA peab korraldama hanke riigihangete seaduse alusel.
Kui teistelt taotlejatelt nõutakse omaosalust 10–60%, siis SA-lt üldse mitte. Kuni 2020. aastani saab SA toetust küsida kokku kuni 580 000 eurot.

Selged viited, keda eelistatakse
Talunike hinnangul viitavad need täiendused üheselt sellele, et maaeluministeerium soovib hakata sügisel loodud sihtasutust Eesti Maaelumuuseumid arendama suurelt jaolt maaelu arengukava raha abiga.
Talunikud oletavad, et tegemist on ennekõike Tori hobumajanduskeskuse toetamiseks tehtud muudatusega, mille kohta maaeluminister Tarmo Tamm sõnas sügisel meedias: "Eesti maaelu arengukavast leiti võimalus saada keskuse tarvis lisaraha."
Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Merle Saaliste möönis, et tõesti avaneb ka SA-l Eesti Maaelumuuseumid võimalus toetust taotleda.
„Soovime luua eeldused, et avaliku sektori põllumajandusettevõtjate tegevuse mitmekesistamise tulemusena tekiks maapiirkonda olulisi turismisihtpunkte, mille ümber saaks tekkida piirkonna ja sektori majandustegevust elavdavad ettevõtlusklastrid, mis omakorda soodustavad ka erinevate töökohtade loomist ja lisainvesteeringute tegemist piirkonda,” põhjendas ta muudatusi. „Avaliku sektori põllumajandusettevõtja ja piirkonna või asjakohase sektori ettevõtjate majandustegevuse lõimumine tekitab lisavõimalused maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi olemasolu tagamiseks.”

Kas see pole mitte keelatud riigiabi?
Eraettevõtjatest talunikud küsivad ka, et kas pole mitte tegu ebavõrdse konkurentsi või isegi keelatud riigiabiga, kui erinevalt neist saab avaliku sektori põllumajandusettevõte toetust ka enam kui 150 000 eurot ja kuni 100% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest (muudele mikroettevõtjast põllumajandustootjatele kuni 50%)?
Merle Saaliste vastus: „Avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele antav toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (üldise grupierandi määrus).”
Sajaprotsendilist toetamist põhjendas Saaliste sellega, et teistelt nõutav omaosalus ei või olla avalikust sektorist ehk riigisüsteemidest saadud raha, avaliku sektori põllumajandusettevõtjal pole aga investeeringu tegemisel võimalik sellist omaosalust leida.
Põllumajandusettevõtjast sihtasutused ei konkureeri Merle Saaliste väitel toetuse taotlemisel ettevõtjatega. „Sihtasutused on oma majandustegevuselt sarnased mittetulundusühingutega, seega nad konkureerivad mittetulundusühingute sihtrühmaga, kellel on meetmes ette nähtud eraldi eelarve ja hindamiskriteeriumid,” selgitas ta.

Maaeluministeerium: raha jätkub!
Merle Saaliste väitel ei ahista muudatused eraettevõtjaid ega mittetulundusühinguid. „Seni on toimunud meetmes kolm taotlusvooru ja kõigis neis on mittetulundusühingute sihtrühma eelarve jäänud kasutamata ning viimases taotlusvoorus ei ületanud ka ettevõtjate taotluste rahastamise summa neile toetuseks ettenähtud vahendeid,” ütles Saaliste. „Kogu kolmanda taotlusvooru eelarvest jäi 7% kasutamata. Seega ei saa öelda, et sihtrühma laiendamisega kaasneks ebavõrdne konkurents ja väheneks ettevõtjate võimalus toetust saada.”
Marika Parv põhjendas senist tagasihoidlikku rahataotlemist sellega, et põllumajanduses on olnud mitu rasket aastat jutti ja väikeettevõtjatel pole olnud võimalik investeeringuid ette võtta. „Mitu taotlusvooru on ju veel ees ja võib arvata, et taotlejate arv kasvab,” leidis ta.

Pidu enne katku?
Aastal 2021 algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil on Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju arvestamata kahaneb see rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kuni 40% ehk ca 1,5 miljardi euro võrra, kirjutas Äripäev (7.12.2017).
Riigikontrolli sügisel avaldatud auditis on viidatud sellele, et riik kasutab Euroopa Liidu toetusi ka pikaajaliselt vajalike tegevuste rahastamiseks ning riigil on ülesandeid, mis sõltuvad suures osas Euroopa Liidu toetustest.
Viimase kümne aasta jooksul on keskmiselt ca 11% Eesti riigieelarve kuludest (sh ligi 50% riigi investeeringutest) tehtud välistoetuste abiga, peamiselt Euroopa Liidu toel.
Riigikontroll rõhutas, et kuna Eesti rahvastik väheneb ja vananeb, riigieelarve kulud on valdavalt broneeritud ning riigitulude kasvu kasutatakse peamiselt suurenevate sotsiaal- ja tervishoiukulude rahastamiseks, vajab riigi arengu rahastamine kahanevate Euroopa Liidu toetuste tingimustes pärast aastat 2020 analüüsimist ja tähelepanu juba praegu.
Selleks tuleks esitada riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022 osana üksikasjalik teave, kuidas valmistutakse ELi toetuste tõenäoliseks vähenemiseks järgmisel ELi eelarveperioodil.
Marika Parv ütles, et on kõige rohkem mures mahetootjate pärast: „Juba järgmisel aastal võib mahetoetusteks raha oluliselt rohkem puudu tulla. Kuidas riik põhjendab siis talunikele, miks nemad peavad oma kohustusi täitma, aga riik võib lihtsalt öelda, et raha pole?” küsis ta.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 29/03/2018 09:46:06