Põlva Haigla sünnitusmaja sulgemine tänavu oktoobrist on raske otsus, ent lõppkokkuvõttes on see parim võimalik lahendus nii Kagu-Eesti sünnitajatele kui Põlva Haigla patsientidele. Ükski sünnitaja ega tema lähedane ei pea muretsema, et vajalik abi ei ole õigeaegselt kättesaadav – kogu teenuse korraldus mõeldakse hoolikalt läbi.

Alates 2001. aastast on Eestis suletud nii Rapla, Jõgeva kui Läänemaa haiglate sünnitusmajad. Põhjused selleks on olnud väga praktilised – pidevalt vähenev sünnitajate arv ei ole võimaldanud enam kogu sünnitust assisteerivale meeskonnale piisavat tööd. Nädalas paari-kolme sünnitaja vastuvõtuks terve mehitatud osakonna pideva valmisoleku tagamine ei ole lihtsalt võimalik. Nende osakondade sulgemisega ei kaasnenud mingeid täiendavaid riske sünnitajatele ega nende beebidele, pigem vastupidi. Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnakus mahub ühe katuse alla tipptasemel tugi nii emadele kui nende lastele. Juba praegu tulevad kõrge riskiga sünnitajad Lõuna-Eestist reeglina Tartusse.

Pered kipuvad ise sünnitama suurematesse keskustesse

Naistearstide selts on oma valdkonna arengukavas öelnud, et jätkusuutlik on sünnitusosakond, kus võetakse vastu minimaalselt 400-500 beebit aastas. Eelmisel aastal oli Valgas 138 sünnitust. Põlvas oli olukord mõnevõrra parem (245 sünnitust) , ent sealgi sündis keskmiselt vähem kui üks laps päevas. Jah, ka Lõuna-Eesti Haiglas Võrus sünnib lapsi praegu vähem kui naistearstide seltsi poolt soovitatud miinimum. Ent Võru kasuks räägib selle geograafiline asukoht ning parem intensiivravi võimekus. Põlva jääb Võrust vaid 27 kilomeetri kaugusele.

Paraku pole väikeste haiglate sünnitusosakondade sulgemise põhjuseks pelk demograafiline olukord, vaid ka see, et inimesed ise kipuvad järjest sagedamini sünnitama suurematesse keskustesse. Lõuna-Eestis on täna neli tegutsevat sünnitusosakonda, aga kolmveerand sünnitustest leiab aset Tartu Ülikooli Kliinikumis, sealhulgas on kolmandik sünnitajatest väljastpoolt Tartu maakonda. Põhjuseks on tihti just emade soov maandada kõikvõimalikke sünnitusega kaasneda võivaid riske.

Sünnitamine on alati seotud mitmete riskidega, seega on kõrged ka nõuded personali valmisolekule ja aparatuurile. Selleks, et garanteerida ohutu ja mugav teenus nii emale kui beebile, peab haigla tagama vähemalt nelja spetsialisti valvesoleku kohal olles või mõnel juhul ka poole tunni jooksul kohale saabumise kohustusega. Need on ämmaemand, naistearst, pediaater ja anestesioloog, aga lisaks peavad olema valmis abistama õed. Väikse maakonnahaigla ümber on sellise hulga oma valdkonna tippspetsialistide pideva valmisoleku hoidmine aina keerulisem.

Lisaks aparatuurile ja ravimitele peab olema alati valmis operatsioonituba ja seda teenindav personal. Niisiis tähendab ühe valveringi töös hoidmine tööseadustikku ja kollektiivkokkuleppeid täites vähemalt viit inimest.

Ka Põlva haigla osutatud teenuste kvaliteet on olnud tasemel. Teisiti ju ei saakski, aga kahjuks ei saa seda pidada jätkusuutlikuks. Et suuta tuua ilmale keskmiselt vähem kui üks laps päevas, peab Põlva Haigla seda paratamatult tegema teiste teenuste arvelt. Kokku tuleb hoida investeeringutelt, personalilt, koolitustelt ja uute teenuste arendamiselt.

Sellal kui sünnitusosakond on alakoormatud, on Põlva Haiglal küllaga teisi valdkondi, mis vajaks lisaraha ja ka -tööjõudu. Tulenevalt elanikkonna vananemisest ja krooniliste haiguste sagenemisest on nii üle Eesti kui ka Lõuna-Eesti maakonnahaiglates üha kasvav vajadus arendada õendusabi, sisehaiguste ja taastusravi teenuseid.

Avaldatud lühendatult. Artikkel ilmus 20. märtsi Postimehes.

 

Autor: Maivi Parv, Haigekassa juhatuse liige, Mart Einasto, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, Põlva Haigla nõukogu esimees
Viimati muudetud: 05/04/2018 08:57:07