Valga haigla. Pilt on illustreeriv.

Valga Haigla nõukogu otsustas tänasel koosolekul sulgeda haigla sünnitusosakonna alates 1. juulist. Valga ja Põlva haiglatesse jääb alles nii raseduseelne, -aegne kui ka sünnitusjärgne naiste jälgimine. 

„Tänane otsus ei tulnud kergelt,“ lausus Valga Haigla nõukogu esimees Mart Einasto. „Selge on siiski see, et varem või hiljem tuli see otsus ära teha ja Tartu Ülikooli Kliinikum kui haigla enamusaktsionär leiab, et otsustada tuli nüüd, kui ka haigekassa on kinnitanud, et ei ole nõus enam alakoormatud Valga sünnitusosakonnalt teenust tellima.“ 

Otsus sulgeda Põlva Haigla sünnitusosakond alates käesoleva aasta oktoobrist tuli juba varem. 

Valga sünnitusosakonnas toimus eelmisel aastal 147 sünnitust ehk keskmiselt üks sünnitus 2,5 päeva kohta. Nii Tartu Ülikooli Kliinikum kui haigekassa on ühiselt leidnud, et mõistlik on suunata sünnitusosakonna sulgemisest vabanev raha sinna, kus Valgamaa elanikud seda kõige rohkem vajavad ja kus ravijärjekorrad on pikad. Haigekassa on kinnitanud, et jätab haiglatele alles raha, mille eest tellis seni sünnitusteenust, teisteks tervishoiuteenusteks.  

Tartu Ülikooli Kliinikum esitles täna ajakirjanikele ka meetmete paketti, mis peab tagama, et kõik Põlva- ja Valgamaa naised jõuaksid Tartusse või Võrus asuvasse Lõuna-Eesti Haiglasse sünnitama õigeaegselt. Kliinikum tagab ka selle, et kui emal ja beebil pole tagasi koju oma transporti, korraldab selle haigla.

 

Meetmed, mis tagavad sünnitusabi Põlva ja Valga maakonna naistele

Sünnituseelne ja  -järgne jälgimine

1. Naistearsti konsultatsioonid toimuvad edaspidigi Põlva Haiglas ja Valga Haiglas kohapeal. Raseduse normaalse kulu korral on raseduse jälgimine ja nõustamine ämmaemanda pädevuses, naistearsti konsultatsioon toimub vähemalt kaks korda raseduse jooksul. Kui raseduse käigus tekib probleeme või kõrvalekaldeid, suunab ämmaemand lapseootel naise arsti konsultatsioonile, uuringutele või vajadusel haiglasse. Vajadusel ja riskiraseduse korral on tagatud konsultatsioonid kliinikumi naistekliinikus. 

2. Nii Põlvas kui Valgas valmivad veel tänavu esmatasandi tervisekeskused. Keskustes hakkavad tööle lisaks perearstile pereõed, ämmaemandad, füsioterapeudid. Suureneb perearsti meeskonna roll, sest väga paljud mured saab lahendada just niisuguses tervisekeskuses.  

3. Reform võimaldab nüüd koostöös perearstidega avada uusi ämmaemanda vastuvõtte lisaks tervisekeskustele ka väiksemates asulates, kus perearst töötab, kuid haiglat ei ole, nagu näiteks Antslas, Tõrvas ning mujalgi.  

4. Perekool jätkab nii Põlva Haiglas kui Valga Haiglas vähemalt samas mahus.

Naiste õigeaegne jõudmine sünnitusosakonda

1. Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Kiirabi, Valga Haigla, Lõuna-Eesti Haigla ning Põlva Haigla tagavad, et naisi, kes saabuvad Tartu või Võru sünnitusosakonda Põlva või Valga maakondadest prognoositava sünnitustähtaja saabumise päeval või pärast seda, ei saadeta koju tagasi, kui nad ise soovivad haiglasse jääda. 

2. Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Kiirabi, Valga Haigla, Lõuna-Eesti Haigla ja Põlva Haigla tagavad, et kõik Valga ja Põlva maakonna naised, kelle sünnitustegevus on algamas või alanud, saavad soovi korral kohese kiirabitranspordi Tartu Ülikooli Kliinikumi või Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonda. 

3. Üksiti tagame, et naised, kellel puudub transpordivõimalus ise Tartusse või Võrru sünnitama tulemiseks, saavad selleks kasutada kiirabi. 

4. Tagame ka selle, et Põlva ja Valga maakonna naised, kellele lähikondsed mingil põhjusel järgi tulla ei saa, saavad sõita koju tagasi Lõuna-Eesti Haigla või Kliinikumi korraldatud transpordiga.

5. Vajadus eelnimetatud meetmete järele ei ole tõenäoliselt suur, sest reeglina sünnitajad nii saabuvad sünnitusmajja lähikondsete korraldatud transpordiga kui ka lahkuvad ise. 

6. Väga väiksel osal Põlvamaa ja/või Valgamaa naistest võib sünnitustegevus alata ja kulgeda sedavõrd kiiresti, et neid pole võimalik sünnituseks Tartusse või Lõuna-Eesti Haiglasse transportida – sel juhul viiakse sünnitaja lähimasse haiglasse, sh Põlva Haiglasse või Valga Haiglasse, kus sünnitus ka pädevate arstide poolt vastu võetakse.

Ema ja lapse turvalisus ning privaatsus

1. Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Lõuna-Eesti Haiglas on piisavalt sünnitustube ja palateid selleks, et aidata kõiki sünnitajaid. Kliinikumi naistekliinik avati uutes ruumides 2008. aastal, praegu toimub naistekliiniku ja lastekliiniku nüüdisajastamine.

2. Kliinikumis on esindatud kõik Eestis viljeldavad meditsiinilised erialad. Naise ja vastsündinu jaoks on koondatud ühe katuse alla erinevatest spetsialistidest koosnev meeskond, järgnevalt vaid osaline loetelu:

-vastsündinute arst, vajadusel on kohapeal vastsündinu  intensiivravi meeskond;

-lastekirurgid ja operatsiooniteenistus;

- rasedate probleemidele spetsialiseerunud sisehaiguste arst;

- ämmaemand-raseduskriisi nõustaja ja hingehoidja-perenõustaja, kes aitavad jagu saada raseduse ja sünnitamisega seotud hirmudest;

- diabeedinõustajad;

-toitumisnõustaja;

- imetamisnõustaja;

-jurist;

-verekeskus;

-labor.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/04/2018 16:18:24