Maainimesed juhivad tähelepanu probleemile, et kui bussid sõidavad valel ajal, on tasuta ühistransport lihtsalt raha raiskamine. Foto: Ülle Harju

Ühistranspordis on muudatuse aeg, kuid valitsuse mõte, et 1. juulist saab maakonnaliinidel tasuta sõita, siinseid inimesi ei rõõmusta, selle asemel eelistatakse sobivaid sõidugraafikuid.

„Ligi 200 elanikuga Ruusa külla on rohkem poodi kui tasuta ühistransporti vaja, sest bussist on vähe abi, kui poodi ei ole,” lausus Tiia Kokmann-Konsap, kes elab Võu külas Räpina vallas. Ruusale on Võult kolm, Räpinasse 13 kilomeetrit.
Kokmann-Konsapit häirib, et ühed sulgevad maainimestele vajalikke asutusi, nagu poed, teised tahavad midagi tasuta anda.
Poe sulgemise järel peavad Ruusa ja selle ümber elavad inimesed ostud Räpinas või kaugemalgi tegema. See eeldab sõidugraafikut, mis neilt liiga pikka ooteaega ei võta.
„Oluline on ju, et inimesed ka toidukottidega Räpinast normaalse aja järel koju saavad ega pea kojusõitu õhtuni ootama,” sõnas Kokmann-Konsap.
Ta ei riski oletada, kas ja kui palju lisandub sõitjaid, kui bussipileti eest enam raha ei pea maksma.
Ligi viis aastat Varstu alevikust liinibussiga igal tööpäeval Võrru tööle ja sealt koju sõitev Tiina Randjärv ei usu, et tasuta sõidu korral reisijaid lisandub. „Sõidetakse ikka siis, kui on vaja,” lisas ta.
Päevas kulub Randjärvel edasi-tagasisõidule veidi üle kolme euro, oma autoga sõites kuluks juba kütusele pea seitse eurot päevas.
„Praeguse sõidugraafikuga olen rahul, mis sest, et olen linnas juba kell seitse hommikul, aga ma saan rahulikult tund aega paberitööd teha,” ütles Randjärv. Varajases bussis on alati kümmekond reisijat, ainsana ei ole tal veel sõita õnnestunud. Kojusõiduks on tal võimalik mitme bussi vahel valida.
Kuigi Randjärve sõnul ei ole Võru-Varstu liinil suuri muutusi olnud, soovib ta, et võimalike muudatustega ühtegi käigusolevat liini ära ei võetaks ning säiliks tasakaal otse ja pikemaid ringe sõitvate busside vahel.
Positiivse poole pealt tõi ta välja, et üks Varstu buss peatub Meegomäel asuva Lõuna-Eesti haigla juures, lihtsustades nii maaelanike pääsu eriarstile ja taastusravile.

Midagi on juba tehtud

Jaanuarist alustas tööd MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus, mille üks ülesandeid on ühistranspordi parandamine Võru- ja Põlvamaal.
Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar ütles, et siiani on omavalitsused keskusse saatnud kümmekond ettepanekut liinivõrgu muutmiseks või täiendamiseks. Näiteks veebruari algusest sõidab buss Võru- Orava - Värska sanatoorium - Orava-Võru kaks korda tööpäevas.
„Kõik muudatused on tehtud inimeste sõiduvajadusi arvestades,” märkis Saar. Ta lisas, et muudatuse teine põhjus on seotud kommertsliinide asendamisega.
„Muudatusettepanekuid, mille elluviimisel kannataks rohkem sõitjaid, kui sellest kasu saaks, me ei rakenda,” kinnitas Saar.
Valitsus on lubanud, et 1. juulist saab maakonnaliinidel sõita tasuta. Sander Saare sõnul on koalitsioonilepingus punkt, mille järgi suunatakse avalikele liinivedudele lisaraha.
„Seda, kas tuleb tasuta pilet, saab majandus- ja taristuminister õigusaktiga otsustada, määrates pilethinnaks null eurot, sajaprotsendilise sõidusoodustuse või jättes teise astme piletihinna otsustamise õiguse maanteeametile,” edastas Saar. Ta lisas, et kuni vastavat määrust ei ole tulnud, pole selge, kas ja millisel kujul tasuta ühistransport rakendub.

Nõudepõhine ühistransport

Tiina Randjärv ütles, et Varstu alevikuga piirnevate külade osal elanikel on sõitmisega probleeme ning autota inimesed saavad autoomanikest naabrite või tuttavate abi kasutada. „Maal on alati neid, kes peavad mõne kilomeetri jala või jalgrattaga bussipeatusse tulema,” teab ta.
„Ma ei saa veel aru, kuidas nõudepõhine bussiliiklus toimima hakkab siis, kui jään ühest bussist maha ja järgmisele ei ole sõitu ette teatanud, ning kas see, kui teisi sõitjaid ei ole, võib tähendada, et ka mina ei saa sõita,” arutles Randjärv.
Arusaamatu on talle seegi, kuidas plaanitakse nõudepõhise sõidu puhul graafikut olukorras, kus täna on 15, homme aga kolm nõudlusega sõitjat.
Kõik sellega seonduv ei ole veel selge ka ühistranspordikeskuses. „Paljud omavalitsused ja ühistranspordikeskused ootavad huviga, milliseid tulemusi annab nõudetranspordi pilootprojekt Saaremaal,” edastas Sander Saar.
Tema sõnul on nõudepõhine ühistransport aktuaalne hajaasustusega piirkondades, kus saaks väiksemaid busse kasutada. Teisalt, praegu kehtivad hankelepingud ei luba aga suuremaid busse väiksemate vastu vahetada.
Tema sõnul võiks nõudepõhist ühistransporti kasutada piirkondades, kus seda läbivatel liinidel ei ole piisavalt sõitjaid.
Võru- ja ka Põlvamaal on juba praegu võimalus paljudel liinidel kasutada nõudepõhiseid lõike ja peatusi, näiteks põhimarsruudist kõrvalejäävaid peatusi. Täielikult nõudepõhiseid liine on üksikuid.
Saar selgitas, et kui sõiduplaanis on peatus, mis jääb põhimarsruudist kõrvale ning mille iga kord läbimiseks pole nõudlust, on otstarbekas peatus nõudepeatuseks muuta. „Buss sõidab nõudepeatusesse vaid siis, kui sinna sõidust antakse bussijuhile sisenemisel teada, kui aga soovitakse sellisest peatusest peale tulla, on vajalik ettetellimine,” märkis ta.

 

 

 

 

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 12/04/2018 09:59:20