Õpilaste teadusfestivalil osales palju Kagu-Eesti noori.

Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud õpilaste teadusfestivalil möödunud reedel tunnustati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid, kelle seas on ka mitmeid Kagu-Eestist pärit õpilasi.
Publiku lemmiku eripreemia said Kääpa põhikooli õpilased Liis-Loreen Sepp, Eliisabet Raju, Germo Kreutzberg ja Oskar Karu töö „Aga kuidas seda teha saab?“ eest (juhendaja Aiki Jõgeva). Sama tööd pidas eriauhinna vääriliseks ajakiri Minu Maailm.
Liis-Loreen selgitas, miks tööle just selline pealkiri sai. „Meil kõigil tekkis hästi palju küsimusi. Otsustasime minna loodusainete õpetaja juurde ja tema andis katsete kaudu meie küsimustele vastused. Järgmisena tuligi mõte minna teadusfestivalile ja sellepärast ka niisugune pealkiri uurimistööle.“
Eliisabet lisas, et publikule meeldis väga küsimus, kas sibul kasvab kiiremini suuremaks vees või mullas. Hüpotees oli, et sibul kasvab kiiremini vees, kuid katse näitas, et hoopis mullas. Siis tekkis veel küsimus, kas apelsinist või siis Coca-Colast, Fantast või muust igapäevasest toiduainest saab elektrit.
Eliisabet rääkis, et ükskord sirvis ta esimese klassi loodusõpetuse töövihikut, kus oli katse, kuidas kartulist elektrit saab, aga sõi ise samal ajal apelsini. Katse näitas, et ka apelsin annab edukalt elektrit. Igatahes leedpirn hakkas põlema, sest sai voolu 2,95 vatti.
Hea teada, juhuks kui Eesti Energia vimkasid viskab.
Oskar Karu huvitasid hoopistükkis reaktsioonilisemad küsimused: kuidas värvilist vett värvusetuks muuta, kuidas saab erinevad lahused üksteise peale valada, et kihid säiliksid jne.
Esimese küsimuse vastus on lihtne. Vette tuleb panna aluselist ainet, mis muudab vee värvuse lillaks, ja happeline vedelik muudab vee taas värvusetuks. Ainult et juua seda töö autor ei soovita põhjusel, et katse tegemiseks on kasutatud Torusiili ja soolhapet.
Õpetaja Aiki ütles, et meeskonna neljas liige Germo oli suureks abiks fotode ja videote tegemisega.
Töö sissejuhatuse asemel oli meeleolukas luuletus.
„Meist“
Ma mulda panin sibulad
ja pudelisse pistsin ka.
Ma tahtsin välja selgitada,
kumba mõttekam on katsetada.

Kas teadsid, et Cocast elektrit saab
ja tomatist ning apelsinist ka,
ja vedelikul värvi muuta, ilma
mustkunstita.

Me lahedaid katseid teeme
ning muidugi nalja saab ka.
Ja kindlasti kindel on see, et
katsed ei saaks tehtud ilma õpetaja
Aikita.
Igatahes on noored teadushuvilised veendunud, et järgmisel aastal minnakse festivalile uue tööga, milles on hoopis uued küsimused.
Kääpa põhikool oli lisaks algklassidele ka põhikooliastmes esindatud kahe uurimistööga. Kerstin Rätt tööga „Võrumaa järvede ja vooluveekogude fütoplanktoni funktsionaalse mitmekesisuse varieeruvus“ (juhendajad TÜ mereökoloogia teadur Riina Klais ja Aiki Jõgeva) ning Randel Päästel tööga „14–16aastaste noorte elustiili võrdlev uuring partnerkoolide näitel“ (juhendaja Merike Värs). Mõlemad nooruurijad õpivad 9. klassis.
Randel Päästeli töö pälvis TÜ teaduskooli eriauhinna ja sotsiaalministeeriumi eriauhinna. Oma töö sisu kohta ütles Randel, et uuris endavanuste noorte elustiili, milline on nende tervisekäitumine ja peresuhted, mida nad teevad vabal ajal, mis on nende hobid, kuidas läheb neil koolis ja mõned küsimused olid ka sõprade valdkonnast. Küsimustik oli avatud veebikeskkonnas ning partnerkoolide õpilased Saksamaal, Soomes, Horvaatias ja Hispaanias vastasid. Loomulikult olid valimis ka Kääpa põhikooli õpilased. Paljuski on kasu olnud Erasmus+ projektist, mille tõttu Euroopa riikidest on leitud partnerkoole ja tehakse koostööd just kolmanda kooliastmega.
Uurimistööst saab teada, et Eesti õpilased vinguvad sotsiaalmeedias liialt, et õppida antakse liiga palju. Teiste maade õpilased kulutavad õppimise peale sama palju aega. Ainult Soomes kulub kodutööde tegemisele 10–20 minutit.
Kuid kõige tervislikumalt toituvad Saksamaa kooliõpilased. Randel selgitas, et praeguse töö valim on väike, kuid kui seda tööd edasi arendada, siis valimisse tuleks kindlasti saada nimetatud riikidest üks maa- ja üks linnakool.
Kõige suurem üllatus oli Randelile, et mujal riikides räägivad noored oma muredest ja probleemidest sõpradele, aga eestlastest teismelised vastasid küsimustikus, et usaldavad oma mured vanematele. See viitab loomulikult headele peresuhetele, teeb noormees järelduse.
Õpetaja Aiki Jõgeva on uhke oma endise õpilase ja praeguse Võru gümnaasiumi 11. klassi õpilase Raido Kissi üle, kelle uurimistöö „Radionukliidi 210Pb kontsentratsioon Eesti õhus, päritolu ja seos ilmastikuga“ (juhendaja Marko Kaasik, TÜ) pälvis Tartu ülikooli eriauhinna.
Parksepa keskkooli 9. klassi noormees Talis Timmi oma uurimistööga „Nõukogude võimu kuriteod Eestis: küüditatu Vilma-Elviira Hallopi lugu“ (juhendaja Andres Breidaks) noppis eriauhindu lausa kolm: kaitseministeeriumi, TÜ teaduskooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi eriauhinna.
Talis kirjutas oma vanatädist, kes küüditati Siberisse, kui ta veel laps oli. Vanatädi oli nõus oma mälestusi jagama ja ajaloohuvilisel noormehel oligi vaja vaid töö kokku panna.
Esmalt tegi Talis vanatädiga mitu intervjuud, sai vanatädilt veel hulga dokumente ja pilte. Juhendaja andis soovituse lisaks tutvuda kirjandusega, teiste allikatega. Nüüdseks on 8. klassi ajaloolisest loovtööst pärast kolmekordset ümberkirjutamist saanud arvestatav uurimistöö.
Töös kirjeldatakse vanatädi lapsepõlve ja noorusaega, puudutatakse ka sõjaperioodi, põhiosa on küüditamise lool ja lisaks hilisemast elust Nõukogude Eestis.
Vanatädi on sündinud Võrumaal Uue-Saaluses, aga lapsepõlve veetis Vadikülas, kust ta 13aastasena koos ema, vanaema ja kahe noorema õega Novosibirski oblastisse küüditati. Isa oli samal ajal Tartu haiglas ravil ja pääses priisõidust. Põhjus, miks perekond küüditati, oli inimlik eksitus. Perekonnale pandi süüks, et pereisa on sakslastega koostööd teinud ja tuleb seepärast kaugele maale viia. Tegelikkuses oli isaks peetud hoopis vanatädi onu, kes töötas sakslaste autojuhina.
Pereema enam tagasi ei jõudnud, sest ta haigestus ja suri.
Vanatädi Vilma on aga öelnud, et ilma selle katsumuseta ei oleks ta praegu selline, kes ta on. Ta on pidanud õppima iseseisvust, pidi õdede eest hoolitsema.
Töös on välja toodud viis põhilist inimõigust, kuidas nõukogude võim on neid rikkunud vanatädi eluloo näitel. Kes inimestest tollal võimu esindasid ja perekonna reaalselt Siberisse saatsid, noormees ei tea.
Vanatädi Vilma on praegu 82-aastane väga elujõuline Tallinna proua. Sõidab iga päev jalgrattaga, varem käis jooksmas, aga põlved enam ei luba.
Eesti Kirjandusmuuseumi auhinna (ajaloolised raamatud) üle on noormehel väga hea meel.
Kaitseministeeriumist sai Talis lausa iPadi ja kui ta läks auhinda vastu võtma, oli auhinna kätteandjal rõõm teatada, et tema ka nüüd teab, kuidas karjas olles sooja saada. Nimelt oli uurimistöös kirjeldatud vanatädi mälestuste põhjal karjas käimist. Mis teha, kui jalgadel oli külm? Lahendus oli lihtne – tuli seista lehma uriinis.
Edasised plaanid seob Talis Timmi Tartuga. Lootust on, et õpingud jätkuvad Hugo Treffneri gümnaasiumis. Järgmise tööna on Talisel plaanis uurida veel teiste suguvõsa liikmete elulugu.
Talis Timmi: „See väike lugu, mis ma olen kirja pannud, ei annagi ehk midagi, aga kui panna kõik pusletükid kokku, saab terviku. Nii perekonnaajaloo kui ka Eesti ajaloo seisukohast.“
Tallinna ülikooli eripreemia sai Põlvamaalt Prangli külast pärit, praegu Tartus Jaan Poska gümnaasiumis õppiv Gert Air Allas, kelle töö sisuks oli veebidisaini e-kursuse õppematerjalide koostamine.
Konkursile, mis toimus juba 17. korda, esitati 158 tööd 58 koolist. Riiklike preemiatega tunnustati nii tööde autoreid kui ka nende juhendajaid. Eripreemiad oli välja pannud 29 organisatsiooni.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru pääsenud tööd (Põlva- ja Võrumaa):
Raido Kiss
Võru gümnaasium
11. klass
Radionukliidi 210Pb kontsentratsioon Eesti õhus, päritolu ja seos ilmastikuga

Kerstin Rätt
Kääpa põhikool
9. klass
Võrumaa järvede ja vooluveekogude fütoplanktoni funktsionaalse mitmekesisuse varieeruvus

Talis Timmi
Parksepa keskkool
9. klass
Nõukogude võimu kuriteod Eestis: küüditatu Vilma-Elviira Hallopi lugu

Randel Päästel
Kääpa põhikool
9. klass
14–16aastaste noorte elustiili võrdlev uuring partnerkoolide näitel

Hanno-Laur Kunnus
Võru Kreutzwaldi kool
9. klass

Toidutaime-eelistuse varieeruvus ja mõju kirju-kevadöölase immuunsusele

Brittany Tuul
Räpina ühisgümnaasium
12. klass
Minu vanaema Minna Hainsoo, seto kultuuri hoidja ja edendaja
 

Karel-Sander Kljuzin
Värska gümnaasium
12. klass
Värskas müüdavate apelsini täismahlade ja värskelt pressitud apelsinimahla C-vitamiini sisalduse määramine tiitrimisel

 

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 19/04/2018 09:03:51