Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
18°
Valga
18°
Räpina
19°
Tõrva
18°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
14°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
12°

Teraviljakasvatajad ei kiirusta tulevast saaki hindama

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Talunikud ei kiirusta hindama, milline viljakasv tänavu tuleb. Foto: Ülle Harju

Teraviljakasvatajate sõnul tuleb tänavune taliviljasaak ilmselt varasemast nigelam, sest mullu hilinesid vihma tõttu külvid.

Väikemetsa talul Võru vallas Kurenurmes on veidi üle 1000 hektari põllumaad, millest talinisu all on ligi 200 ja talirapsi all ligi 100 hektarit.
Peremees Taavi Serv ütles, et head talivilja-aastat tänavu ei tule, sest läinud sügis oli vihmane ja kevadised öökülmad võivad viljakasvule kriipsu peale tõmmata. Suviviljade saak on alati taliviljade omast väiksem.
„Sügisel sai ju läbi häda külvata, sest pidavalt sadas. „Osa külvatud seemnest ilmselt mädaneski ära, sest juba sügisel ei tärganud mõnes kohas midagi,” märkis peremees.
Serv ütles läinud nädala lõpul, et taliviljapõllud paistavad küll ilusad, kuid tegelik seis selgub mõne aja pärast. „Kui öösel külmetab ja päeval on soe, kergitab külm viljajuured mullast lahti ja taimed surevad,” selgitas ta. Serv lisas, et selliste ilmade jätkudes kahaneb saak veelgi. Abi on soojast vihmast, mis paneb vilja kasvama.
Serva sõnul võib tänavu põllule pääseda aprilli kolmanda veerandi alguses, seda muidugi siis, kui tuul põhja ei keera ja liiga palju ei saja. „Mullu sai põllule veelgi hiljem ja ilm oli ka jahe,” meenutas ta.
Koolitare talu Rõuge vallas Sännas kasutab 1000 hektarit põllumaad, millest talinisu all on viiendik. Perenaine Eva Tuusis ütles, et viljapõllud hakkavad juba roheliseks minema, mis on märk, et kõik põllud on ellu jäänud.
Teine asi on taimiku võimsus võrreldes mullusega. „Tänavu ei ole taimik nii palju võrsunud, sest sügisesed külvid olid hilised ning märgadele põldudele ei pääsenud enam väetist panema,” selgitas Tuusis. Ta lisas, et sellest tulenevalt tuleb ka saagikus väiksem. Heal aastal annab talivili suuremat saaki kui suvivili, kuid tänavu see tõenäoliselt nii ei ole.
Koolitare talul on talirapsi all 90 hektarit, kuid perenaine ei riski rapsipõldude seisukorra kohta midagi öelda.
Põllule võib pääseda aprilli lõpul, liivasemale pinnasele ehk veidi varem.
„Kuigi taimikud tahavad toitu, ei ole põlde mõtet raskete masinatega lõhkuda, mis siis, et taimed juba kasvavad ja vajaksid esimest lisatoitu,” rääkis Tuusis.
Ka on tänavune kevad hilinenud nädal-poolteist võrreldes mullusega. Hilisema kevadega kaasnevad hilisemad külvid ning seetõttu jääb taimede kasvuaeg ka lühemaks.
„Maikuu on tavaliselt kuiv, mis tähendab, et taimed saavad võrsumise ajal vähem niiskust, kuid sel ajal alustavad taimed juba saagi moodustamist,” märkis Eva Tuusis, kes loodab niisket maikuud.

Vesistele maadele minekut tuleb oodata

Koolimaa talu asub Räpina vallas Mägiotsal. Talul on 850 hektarit põllumaad, millest taliviljade ja rapsi all on kokku 160 hektarit. „Viljapõllud on ilusad, kuid rapsipõllud mitte,” ütles peremees Argo Must. Rapsiseeme sai vihmasel ajal mulda ja seetõttu talvitus kehvasti.
Ehkki kevad on hiline, oli peremees aprilli keskpaigaks taliviljapõldudele saanud kaks korda erinevaid väetisi panna, kuid kaks korda tuleb sel kuul taimi veel toita.
„Enamik põllumehi Eestis paneb oma põldudele mitu korda vähem väetisi ehk toitu taimedele, kui seda teevad talunikud Lääne-Euroopas,” teadis Must. Ta täpsustas, et meie põllumehed kasutavad ka palju vähem taimekaitsevahendeid ja sellest tulenevalt on majandamine loodushoidlikum.
Koolimaa talul on põlde, mis traktorit veel niipea ei kanna. Kui Linte kandis saab põllule lähipäevil, siis Mägiotsa kandis ehk mai esimesel poolel, sest seal on põllud vesised.
„Põllumehed on muutuvate ilmaoludega kohanenud ega tee neist probleemi,” sõnas Must. Ta märkis, et ülivihmase sügise järel võib suvi põuane tulla.
Lutsu talu peremees Janno Rüütle Põlva vallast meenutas, et mullune maikuu oli niiskuse poolest väga hea, kuid tunamullune oli viljakasvatajatele kurb, sest oli kuiv.
Ta kardab põuda rohkem kui vihma, sest piirkonna põllumaa on põuakartlik. „Tänavu on tiikide veetase nelja viimase aasta kõrgeim, mis on märgiks, et põhjavee tase on suhteliselt kõrgem ja niiskust jagub,” lausus Rüütle.
Lutsu talul on 180 hektarit põllumaad, sellest 60 on talinisu ja 20 hektarit taliodra all. „Märtsikuu sula ajal oli osa põlde küll vee all, kuid nüüd on pilt ilus ja kahjustusi ei ole märganud,” ütles Rüütle.
Ta lõpetas taliviljade väetamise reedel, 13. aprillil. „Kui ilmad lubavad, tahan aprillikuu lõpuks suvivilja- ja hernekülviga ühele poole saada,” sõnas Janno Rüütle, kes peab oluliseks, et kevadtööd saaks õigel ajal lõpetada, sest siis on lootust heale saagile.

KOMMENTAAR
Marika Parv, Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht:

Sügisel rääkisid talunikud, et vihmaste ilmade tõttu saagi koristus hilines ning seetõttu jäi ka taliviljakülv hilja peale. Suurel pinnal vilja kasvatajatel on mängumaa suurem, sest neil on halva ilma korral võimalus teisele põllule minna. Kellel aga põllumaad alla paarisaja hektari, on valikuvõimalused koristamiseks ja külviks napimad.
Mõnel läks ehk korstnasse ka viljaseemne ost. Talunikud ostsid mullu kalli raha eest sertifitseeritud seemne sügisel külvamiseks, kuid kogu külvamata jäänud seemne idanevus ei pruugi eelolevaks sügiseks enam sada protsenti säilida. Sertifiseeritud seemne hind on tänavu kallim ja sortide valik väiksem.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 19/04/2018 09:34:19

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia