Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Põllumees: kuidas teeb ametnik vahet, kas talivili hävis liigsete sademete või ebasoodsa talve tõttu?

Viljapõld. Foto: Ülle Harju

„Miks eelistatakse taliviljakasvatajatele erakorralise toetuse jagamisel nn laisku talumehi, kes jätsid sügisel vilja lihtsalt külvamata?” pöördus LõunaLehe poole Võrumaa talumees, kes külvas vaatamata kehvadele tingimustele sügisel vilja ikkagi maha. Küsimus tekkis seoses maaeluministri värske määrusega, millega kehtestatakse erakorralise toetuse maksmise tingimused.

Toetuse maksmiseks eraldas 1,34 miljonit eurot Euroopa Komisjon. Maaeluministri Tarmo Tamme allkirjastatud määruses seisab, et toetust saab taotleda põllumaa kohta, millele jäi mullu augustist kuni oktoobrini talivili külvamata, või põllumaa kohta, kus külvid liigsete sademete tõttu hävinesid. Toetust ei saa taotleda põllumaa kohta, millele külvatud talivili sai kahjustada või hävines võimalike ebasoodsate talvetingimuste tõttu. Toetust võib 2.-21. maini taotleda taliviljakasvataja, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust ja kelle taotlus rahuldati.
LõunaLehega rääkinud põllumehe talivili on laialdaselt hävinud. Sellest tekkis tal küsimus, kuidas teevad toetust määravad PRIA ametnikud vahet, kas külvid hävisid "liigsete sademete" tõttu (millisel puhul saab erakorralist toetust) või "võimalike ebasoodsate talvetingimuste tõttu"?
„15. septembri seisuga oli Eesti teravilja kasvupinnast koristatud saak tavapärase 90% asemel vaid 57%,” selgitas maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban põhjust, miks Eesti üldse vastava toetuse jaoks raha küsis. „Lisaks oli hilise kevade tõttu hilinenud ka saagikoristus, mis omakorda tekitas probleeme talivilja külvamisel. Tingimused olid piirkonniti väga erinevad ja seetõttu ei saa öelda, et toetuse maksmisel lähtutakse kellegi laiskusest.”
Ta ütles, et antud toetuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse sätted, millega lahendatakse konkreetseid probleeme. „Sel korral olid konkreetseks probleemiks liigsed sademed, mille tulemusel ei olnud võimalik talivilja külvata või need külvid hävisid,” märkis Gorban. „Kuna tegemist on erakorralise meetmega, siis tuleb suures osas arvestada toetuse taotleja poolt esitatud andmetega. Vajadusel saab küsida ekspertarvamuse, et kindlaks teha, kas kahju oli põhjustatud liigsetest sademetest või talvel esinenud külma tõttu.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 19/04/2018 09:42:42

Lisa kommentaar