Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Hämmeldunud vallavanem: miks jäi maakonna tähtprojekt rahast ilma?

Purunes Põlva valla unistus rajada EASi toel moodne lasketurismikeskus. Foto: LL arhiiv

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) andis teada, et turgutab Põlva ja Võru maakonna konkurentsivõimet kokku 2,3 miljoni euroga, millest ligi 680 000 eurot läheb Põlva vallale Rosma-Peri kergliiklustee ehituseks. Vallavanem Georg Pelisaar väljendas selle üle rõõmu, kuid ühtlasi on ka hämmeldunud: maakondliku tähtprojekti – lasketurismikeskuse – jättis EAS toetuseta.

EAS toetas ligi nelja kilomeetri pikkuse valgustatud jalgratta- ja jalgtee ehitust Peri piirkonna külade ühendamiseks Põlva linnaga. Põlva vald peab omaosalusena panustama 136 000 eurot.
Georg Pelisaar kinnitas, et kergliiklustee on ses kohas vajalik: „Rosmal on kalmistu, kuhu Põlvast palju käiakse, ja kergliiklustee annab selleks parema võimaluse,” ütles ta. Samuti on sellest kasu Perilt ja ümbruskonnast Põlvas tööl ja koolis käijatele. „Vastupidi liikumist on ka: Põlvast tööle Peri POÜsse,” märkis ta.
Raha on EAS juba ära lubanud, aga vallavanem ütles, et kergliiklustee asjus on siiski mitmed otsad lahtised. „Me pole saanud veel maanteeametilt põhiprojekti kooskõlastust, seetõttu ei oska öelda, kuidas projekteerija täpset ehituslikku lahendust näeb,” märkis ta.
Kuna Rosma kalmistu juures kasvab ristimets (puud, mille sisse on lõigatud iidse kombe kohaselt kadunukestele nn hingeristid), on kohalikud mures, et ehituse käigus puud kannatada ei saaks. Aastal 2005 andis toonane Põlva vallavalitsus loa raiuda maha osa ristipuudest, mis jäid ette maanteelaiendusele. Jõhker kombevastane tegu põhjustas võimsa pahameeletormi.
Georg Pelisaar ütles, et pärast põhiprojekti kooskõlastamist saab öelda, kust tee ehitust täpselt alustatakse, aga ristipuid see projekt ei puuduta.

Kuna teised teed korda saavad?
Rosma-Peri kergliiklustee ehitus on tänavu Põlva valla tee-ehituse suurprojekt, aga kavas on ka valla sõiduteede olukorra parandamine. „Meil on hästi läinud, et oleme saanud EASi toel ühendada Põlva Himmaste kandiga ja nüüd saab turvalise ühenduse ka Peri kant,” ütles Georg Pelisaar. „Paljud teed aga tulebki teha korda valla oma teehooldusrahast, mis on väga pisku.”
Vallavanema sõnul neelas teehoiurahast suure osa Himmaste silla ehitus, ka Põlva keskuses asuv sild vajab kapitaalremonti. Pelisaare sõnul on aga mitmed vallateed väga kehvas seisus. „Meiega liitunud Mooste ja Ahja vallas on mitmed teed praegu läbimatud,” nentis ta. „Koolibussijuhid keelduvad sealt läbi sõitmast. Selliste ettenägematute probleemide tõttu peame korrigeerima ka valla teehoiukava.”
Põlvas Lao tänaval elav Anne Aasamäe palus LõunaLehel vallavanema käest küsida, kuna võiks korda saada tänava kitsas, auguline ja porine lõpuots, mis viib päästeteenistuste hoonest mööda Põlvast välja Lutsu küla poole. „Emad jalutavad seal lapsevankritega ja paljud kasutavad seda teed, et linnast välja loodusse saada,” märkis Anne. „Aga kõndida on seal suisa ohtlik, sest mööda vuravad suured rekad, mis liiguvad puidutööstusse.”
Georg Pelisaar vastas, et paaril lähemal aastal pole vallal kahjuks võimalik nimetatud teele kergliiklusteed teha, sest on kiiremat sekkumist nõudvaid teeprobleeme.

Lasketurismikeskust ei tulegi?
Aasta tagasi avaldas Põlva vallavalitsus plaani ehitada kehvas seisus, kuid aktiivses kasutuses lasketiirumaja (Metsa 7) ümber tipptasemel lasketurismikeskuseks, mida kasutaks aastas 5000 huvilist. Georg Pelisaar ütles, et lisaks saaks seal korraldada senisest rohkem laskevõistlusi, mille osalejad ja publik elavdaks Põlva majandust.
Keskuses saaks olema 16 tulejoonega 50-meetrine lasketiir ning vähemalt 12 tulejoonega 25- ja 10-meetrised lasketiirud. Hangitaks ka uued relvad, näiteks revolvrid, püstolid ja automaattulirelvad.
Maakondlikus tegevuskavas on Põlva lasketurismikeskus rahastust ootavate turismiobjektide pingereas esimene. Üldjuhul juhindub EAS rahastamisotsuste tegemisel just maakondlikest pingeridadest.
„Olen hämmingus, et EAS jättis lasketurismikeskuse lihtsalt välja,” ütles Georg Pelisaar. „Raha anti Kagu-Eestis põhimõtteliselt ainult kergliiklusteede ehituseks, ühe hoone jaoks Setomaal ka. EAS pole meie arvates toetusest keeldumist arusaadavalt põhjendanud, seetõttu kaalume vaide esitamist.”
Põlva vald lootis lasketurismikeskuse tarvis EASilt saada miljon eurot. Projekti elluviimiseks koos projekteerimistöödega on planeeritud 1 350 000 eurot. Lõplik maksumus saab selguda pärast ehitustööde riigihanke korraldamist.
Praegu kasutavad siselasketiiru aktiivselt Põlva spordikooli laskmise eriala õpilased, laskespordiklubi ja jahiseltsi liikmed ning tiirus korraldatakse ka valdkonna suurüritusi. Regulaarseid laskeharjutusi teevad politsei- ja piirivalveametnikud, kaitseliitlased, turvafirmade töötajad jt.
Plaan on lisaks laskespordi harrastamisele luua võimalused ja teenused ka muudele huvirühmadele (värvikuuli- ja laserimäng, kui võimalik, ka vibulaskmine jm). Lasketurismikeskust kavandatakse koguperekeskuseks, kus asuks veel hosteli- ja saunakompleks.

EASi pressiesindaja Mariann Sudakov kommenteeris, et projekti kinnitamine maakonna tegevuskavas ei tähenda automaatselt projekti rahastamist sõltumata sellest, mis kohal projekt pingereas asub.
„Esiteks hinnatakse projekti põhjendatust ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele, projekti prioriteetsust maakondlikus tegevuskavas ja projekti jätkusuutlikkust ning see moodustab hindamistulemusest kokku 60%,” selgitas ta. „Teiseks hinnatakse projekti ettevalmistuse kvaliteeti, projekti eelarve põhjendatust, kvaliteeti ja kulutõhusust ning projekti teostatavust ja kindlustatust organisatsiooniliste ressurssidega. Projekt „Põlva Lasketurismikeskuse väljaarendamine“ ei ületanud hindamisel positiivset hindamislävendit ning seetõttu rahastavate projektide pingeritta ei pääsenud.”
Sudakov lisas, et Põlva vallavalitsusele on saadetud põhjendused, miks projekt rahastuseta jäi.

EASi toetused Põlva ja Võru maakonnas

EAS toetab piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest Põlva- ja Võrumaal turismi arengut, ettevõtluse arendamiseks vajalike teede korrastamist ja kergliiklustee rajamist.
Põlva maakonna tegevuskava taotlustest otsustati investeerida kahe tööstuspiirkonna juurdepääsuteede korrastamisse Põlgastes ja Räpinas ning rajatakse kergliiklustee Põlva linna ja Peri piirkonna ühendamiseks. Rekonstrueeritud teedest saavad kasu kümmekond ettevõtet: Põlgastes asub Kanepi valla üks suurimaid tööandjaid AS Arke Lihatööstus ning Räpinas võidavad korrastatud teedest näiteks AS Plantex ja Halika Õunatalu OÜ. Uue haldusterritoriaalse jaotuse alusel läheb osa investeeringutest ka Võru maakonda, toetuse sai Setomaa külastuskeskuse projekt „Põhjalaagri staap“.

Põlva linna ja Peri piirkonna ühendamiseks Rosma-Peri kergliiklustee rajamine, toetus 679 482,83 eurot.
Nelja kilomeetri pikkune valgustatud jalgratta- ja jalgtee ehitus Peri piirkonna külade (Peri, Meemaste, Metste, Rosma) ühendamiseks Põlva linnaga. „Kergliiklustee hakkab kulgema Võru-Põlva riigimaanteega paralleelselt, tagades seeläbi elanikkonnale parema liiklusohutuse ning töökohtade ja avalike teenuste parema kättesaadavuse,” põhjendas EAS toetust.

Setomaa külastuskeskus „Põhjalaagri staap“, toetus 952 613,70 eurot.
Toetuse abil on kavas rajada Värska külastuskeskus Värskasse Õrsava järve kaldale möödunud sajandi algul Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Eesti kaitseväe Petseri Põhjalaagri ajaloolisse asukohta. Külastuskeskuse eesmärk on Eesti kaitseväe Põhjalaagri ajaloopärandi ning Värska kui kuurordipiirkonna looduse tutvustamine. Erilist tähelepanu pööratakse haridusprogrammide pakkumisele koolidele ning loodus- ja ajaloohuvilistele külastajatele.

Põlgaste tööstuspiirkonna juurdepääs, toetus 168 716,50 eurot.
Toetuse abil on kavas rekonstrueerida Põlgaste aleviku tööstuspiirkonna avalikus kasutuses olev juurdepääsutee.
Põlva maakonnas asuv Põlgaste tööstuspiirkond on Kanepi valla suurim tööstuspiirkond. Alal tegutseb kümmekond ettevõtet (sh maakonna üks suurimaid tööandjaid AS Arke Lihatööstus) ja neis töötab üle 130 inimese.

Räpina Kiudoski ettevõtlusalal avaliku tugitaristu renoveerimine, toetus 489 476,09 eurot.
Toetuse abil on kavas rekonstrueerida Kiudoski tee, Aianduse tänav Kiudoski teest kuni kinnistute Aianduse 9 ja aianduskooli piirini ning Jõe tänav. Kiudoski ettevõtlusalal tegutseb kuus aiandusettevõtet (nt AS Plantex ja Halika Õunatalu OÜ), kelle tegevuse säilimiseks ning arenguks on esmatähtis korraliku juurdepääsutee olemasolu.

Arvestades EASi antud toetuste summat elanike arvu kohta on Põlva ja Võru maakond võrreldes ülejäänud Eestiga olnud aastail 2014–2018 esimese kolmandiku sees. Põlva maakonnas on EASi kaudu saadud toetuste summa umbes 8,6 miljonit eurot ning Võrumaal 13,6 miljonit eurot. Valdkondlikult on enim panustatud Põlva ja Võru maakonnas elukeskkonna arengu toetamisse (Põlvamaal 55% ja Võrumaal 49% EASi toetuste mahust), teisel kohal on Põlvamaal investeeringud ettevõtlusesse (25% toetuste mahust) ja Võrumaal turismi arengusse (37% toetuste mahust).
Suurima ettevõtlusse antud toetuse on Põlvamaal saanud OÜ Peetri Puit. Turismi arendamisel on suurima toetuse saanud maanteemuuseumi liikluskasvatuse keskus ja autoajastu näitus. Parema elukeskkonna loomiseks on toetust saanud Põlva linnakeskus, samuti on valminud või valmimas mitu kergliiklusteed Põlvas, Räpinas ja Valgjärvel.
Võrumaal on toetatud paljusid alustavaid ettevõtteid, samuti on tuge saanud OÜ Folk Massidesse (Trad.Attack!). Turismi arendamisel on toetatud Vastseliina piiskopilinnusesse keskaja teemapargi loomist, Suure Munamäe kui turismiatraktsiooni arendamist ning Haanja puhke- ja spordikeskust. Samuti rekonstrueeritakse Võru linnakeskus ning rajatakse kergliiklusteid Võrru ja Antslasse.

 

 

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/04/2018 08:30:55

Lisa kommentaar