Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
16°
Põlva
15°
Otepää
15°
Tartu
15°
Antsla
15°
Valga
15°
Räpina
16°
Tõrva
15°
Võru
21°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
21°
Valga
22°
Räpina
21°
Tõrva
21°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
14°
Tõrva
13°

Nutitransport toob maal elavatele inimestele suurema liikumisvabaduse

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tanel Talve. Foto: Vikipeedia

Keegi ei vaidle vastu tõsiasjale, et elu maal on võimalik vaid siis, kui inimesed pääsevad liikuma – poodi, tööle, linna arsti juurde. Maal elavate lastega perede puhul on transport sageli võtmetähtsusega küsimus. Kui peres ei ole autot auto või piirkonnas puudub toimiv ühistransport, et lapsi lasteaeda, kooli või huviringidesse sõidutada, siis jääb pahatihti lahenduseks suurematesse keskustesse kolimine. Mõne bussiliini kinnipanek on viimaste aastakümnete jooksul toonud korduvalt kaasa selle, et ümbruskonnas jääb „suitsevaid korstnaid“ vähemaks. Teisisõnu on puuduv transport olnud üheks põhjuseks, miks paljud Eesti külad ja kaugemad nurgad on jäänud või jäämas inimtühjaks.

Seega tuleb selleks, et tagada maainimestele linnainimestega ligilähedasedki hüved ja võimalused, parandada otsustavalt liikumisvõimalusi just hajaasustusega piirkondades. Seda muidugi muu infrastruktuuri – teede, kiire interneti ja ka elektriühenduste arendamise kõrval.

Tänase valitsuse võimulepe lubab uljalt tasuta maakonnasisesest ühistransporti, mis peaks startima juba 1. juulist. Nagu paljud teised nii leian ka mina, et pooltühjade või isegi päris tühjalt sõivate busside käigushoidmine ei ole mõistlik tee seal, kus reisijaid on vähe. Lisaks on Eestis on küllalt paiku, kuhu bussid ei käi. Suured bussid, jäigad liinid ja ebasobivad sõiduajad on hõredama asustusega piirkondades eilne päev. Kindlasti on rahvarohkemates kohtades õigustatud ka busside täiendav doteerimine. Inimeste liikumismuresid saab kõige efektiivsemalt lahendada siis, kui bussiliine ja ka näiteks rongiliiklust kombineerida nõudepõhise ühistranspordiga.

Nii ongi riigikogu e-Eesti toetusrühm koos ekspertidega lükanud läinud sügisest saadik hoogu sisse ühistranspordi ehk siis nutitranspordi projektile, mis pakub riigi toel inimestele märksa paindlikuma ja mugavama lahenduse. Meie eesmärk on muuta transporditeenused inimestele oluliselt kättesaadavamaks.

Oleme seda projekti vedades teinud koostööd riigiametnike ja paljude edumeelsete omavalitsusjuhtidega. Eriti hea meel on selle üle, et meie paati on tulnud Saaremaa vald eesotsas sealsete vallajuhtidega. Saaremaal stardib pilootprojekt, kus transport toimib ka sõidujagamisteenusena, kasutades kaasaegse infotehnoloogia võimalusi. Mandri-Eestis katsetatakse tõenäoliselt esimesena nõudepõhise ühistransporti Põlvamaal.

Kuidas siis uutele põhimõtetele rajatud süsteem peaks töötama? Mõneti on tegu sarnase skeemiga, mida kasutavad Tallinnas ja Tartus taksoturule tulnud Taxify ja Uber. Olgu siin välja toodud lühike ja esialgne kirjeldus. Virtuaalne ühistranspordiplatvorm ühendab mobiilrakenduste abil sõiduteenust pakkuvad autojuhid kohalike inimeste, potentsiaalsete klientidega. Samas piirkonnas elavad autojuhid jälgivad selle platvormi kaudu tellimusi. Kui keegi plaanib näiteks minna lähimasse linna, siis annab ta eelnevalt teada oma sõidusoovi koos kellaaegadega. Kirja peavad saama ka inimeste regulaarsed sõidud. Näiteks see, et pere lapsed tuleb kaks korda nädalas kell kolmeks trenni viia. Kuna paljudel eakatel inimestel nutitelefone ei ole või ei oska nad neid vilunult kasutada, siis saab sõitu tellida ka kõnekeskusesse helistades.

Platvorm jälgib, et kõik esitatud tellimused saaksid ka täidetud. Kui vabatahtlik pakkuja hetkel turul puudub, siis kutsutakse appi partner, kellega on varem vastavad lepingud sõlmitud. Varuvariandiks võib olla takso, aga ka näiteks omavalitsuse sotsiaalauto või siis kaubandusketi COOPi või Omniva auto. Sellel platvormil on võimalik talletada infot kõikide sõitude kohta, mis lubab analüüsida inimeste logistilisi vajadusi, vältida kuritarvitamist ning tagada ka teatud omavastutus sõitude eest tasumisel.
Mõistagi on siin oluline rahaline külg. Kuna kindel arv sõite saab olema riigi ja/või omavalitsuste poolt doteeritud, siis motiveerib see autojuhte teenust pakkuma. Tarbijatele peavad sõidud olema taskukohased. Kõikide sõitude andmed kantakse sõitja personaalsele kontole, mis on seotud tema isikukoodiga. Arveldamise lihtsustamiseks võiks need kontod koondada maksuameti infosüsteemi.

Minul on meie projekti suur usk. Andkem maal elavatele inimestele suurem liikumisvabadus! Tehkem nii, et vanemad inimesed, puuetega inimesed, lapsed ja ka kõik need, kellel pole isiklikku autot, saaksid vajalikud sõidud ära teha. Jagamismajanduse maale jõudmine võimaldab maksumaksja raha arukamalt kasutada ja ka keskkonda säästa. Ja vaieldamatult toetab nutitransport regionaalset arengut ja kohalikku ettevõtlust.

 

 

Autor: Tanel Talve, Riigikogu e-Eesti toetusrühma esimees
Viimati muudetud: 03/05/2018 09:08:20

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia