Külaelanike algatusel rajati tammik ja avati mälestuskivi

Tamm saab mulda. Foto: Mari-Anne Leht

Ruusa jahiseltsi maale Võukülas Räpina vallas istutasid külaelanikud 20 noort tamme ja nende vahel avati mälestuskivi Eesti Vabariigi eest võidelnutele. Kas tegemist oli „Eesti 100 tamme” või „EV 100 igas külas” algatusega ja mis vahe neil üldse on?

Kui 20 küla esindajad laupäeva pärastlõunal Ruusa jahiseltsi maja juurde kogenema hakkasid, olid tammeistikud juba kohal ja jahimaja uks avatud.
„Ostsime tammeistikud Riigimetsa Majandamise Keskuse puukoolist,” ütles Tiit Kala, kes Kassilaane küla elanikuna oli ettevõtmise peakorraldaja. Ta lisas, et iga küla andis tammede ostuks 20 eurot, mille eest telliti ka küla nimega 20 silti ja paigaldatakse puudele kaitsevõrk.
Külade esindajad panid loosiga tõmmatud kohta tamme mulda ja asetasid küla nimega sildi kõrvale.
Põlva eelviimane maavanem Ulla Preeden esindas Ristipalo küla. „Aktiivsete külaelanike poolt on see sümboolne ja tore algatus,” tunnustas ta.
Kala meenutas, et tammiku rajamine oli kohalike mõtetes juba viis aastat tagasi, kui Võuküla elanik Tõnu Zernask käis idee välja: „Zernask ütles siis, et on hea tammetõrude aasta ja tõrud tuleks idanema panna, et vabariigi sajandaks sünnipäevaks neist tammik istutada.”
Kuigi tõrude korjamine jäi soiku, elas tammiku istutamise idee edasi. Asi venis ka vaba maa puudumise tõttu. Korra oli Kassilaane elanikel paanis vaid oma külla kolm tamme riigi sünnipäeva auks istutada.
Kuid siis tuli appi Ruusa jahiselts, mis eraldas külade tammiku rajamiseks maa.
„Jahiselts andis tammikualuse maa tasuta ja määramata ajaks kasutada,” lausus Kala.
Ruusa jahiseltsi esimees Margus Zupsmann märkis, et selts eraldas tammiku tarvis oma kolme hektari suurusest maast 0,3 hektarit. „See on piisav maa-ala, sest tammikut peab ka hooldama nii, et hein istikutest üle ei kasva,” lisas Zupsmann.
Urmas Kalla Mehikoorma külast märkis, et kunagi oli Räpina kihelkonnas kaks tammikuga küla, neid paraku enam ei ole. „Hea meel, et nüüd tekkis üks uus tammik,” sõnas ta.
Kala sõnul ei saa tammikusse üle 20 puu istutada, sest üks tamm vajab kasvamiseks kümme korda kuue meetri laiust ala enda ümber.
Zernask lisas, et tammepuid võiks tähtsate sündmuste auks juurde istutada, kuid selleks tuleb kaasikut vähendada.

Mälestuskivi tammede vahel

Peale tammede istutamist avati nende vahel mälestuskivi. Tiit Kala ütles, et Eesti Vabariik tuli ju võitlustega läbi saja aasta. „See mälestuskivi on austus kõigile Eesti eest võidelnutele, ka neile, kes võitlesid teisel poolel, kuid kandsid hinges oma riigi ideed, ning küüditatutele.”
Põlvamaa mementolaste juht, Pindi küla elanik Roman Parmas tänas nii idee algatajaid kui ka teostajaid. „Kivi meenutab ka neid küüditatuid, kes kunagi ei jõudnud tagasi kodumaale,” sõnas ta.
Parmas lisas, et iga küla kannatas nii 1941. kui ka 1949. aasta küüditamise tagajärjel.
Kalla lausus, et paigaldatud mälestuskivi hoiab alles ka rahva tugevuse.
Tiit Kala sõnul toodi kivi Võukülla Kassilaane külast. MTÜ Ruusa kultuuri- ja noorteühing kirjutas Räpina vallavalitsusse taotluse, mis rahuldati, ja selle rahaga kaeti plaadi tegemise ja selle kivile paigaldamise kulud.
„Tammik ja kivi on jäävad asjad, mille eest tänu suure südamega Tiit Kalale,” sõnas Marge Trumsi, „EV 100 igas külas” Põlvamaa koordinaator ja kõnealuse ettevõtmise korraldustoimkonna liige.
Uritusest võttis osa ligi sada inimest.


KOMMENTAAR

Piret Haljend, Kodukandi koordinaator Võrumaal:

Maakonna igas külas tehakse vabatahtlikult midagi: üks teeb mõne konkreetse asja korda, teine rajab õunaaia. Meie inimesed mõtlevad ratsionaalselt, mis tähendab, et nad soovivad, et iga rajatav asi oleks kogukonnale kasulik ja ka märgiline.
Kodukandi koordinaatorid maakondades tegelevad ühiskingituse EV 100 elluviimisega, nagu Kündja külla tuleva aasta kevadsuvel avatava kogukonna viljapuuaiaga.

Merle Jantson, EV100 algatuse „EV 100 igas külas” projekti koordinaator:

„Eesti 100 tamme” ja „EV 100 igas külas” on osa ühisest Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamisest, kuid need ei ole päris kattuvad ettevõtmised. Mõlemad algatused küll ühendavad kogukondi ja inimesi, sest nende raames tehtust sünnib koostöö.
Kui kogukond soovib, nagu Põlvamaa 20 küla, võib ta oma tammiku liita ka „EV 100 igas külas” ühiskingitusena. Võuküla kogukond soovis tammiku selle raamprogrammi alla anda.
Riigikantselei kingitus „Eesti 100 tamme” algas juba 2013. aastal, kui lapsed hakkasid korjatud tammetõrudest istikuid kasvatama.
Laste ja noortega alustatakse tammeistikute istutamist EV 100 tammeparkidesse juba mais ehk käesoleval kuul. Selle raames rajatakse igasse maakonda vähemalt üks EV 100 tammepark. Oma tamme on oodatud istutama kõik elanikud ning organisatsioonide ja ettevõtete esindajad.
Algatus „EV 100 igas külas” annab igale külale, linnale ja nende kogukonnale võimaluse valida EV 100 juubelipeost välja üks päev sünnipäevalapse rollis olemiseks, st tähendab nad saavad riigi sünnipäeva tähistada.
Riigi sünnipäeva saab tähistada ka toreda peo, millegi uue ehitamise või küla tammiku rajamisega, nagu seda tegid aprilli viimasel laupäeval Põlvamaa 20 küla esindajad Võukülas.
Nii „Eesti 100 tamme” kui ka „EV 100 igas külas” raames tehtavaga luuakse midagi, millega saab meie riigi sünnipäeva veel kaua meenutada.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 03/05/2018 09:20:34