Kitsa ja käänulise tee kõrvale kergliiklustee plaanimine on läinud üle kivide ja kändude. Vasakpoolse suure puu mahavõtmise eest soovib maaomanik kopsakat kompensatsiooni. Foto: Ülle Harju

Maanteeamet reetis varasema lubaduse ehitada Võru valda Raiste risti ja Osula vahele kergliiklustee tervenisti oma raha eest. Et maakonna ohtlikemaks hinnatud teelõik siiski ohutuks saaks, peab vald nüüd teistelt ettevõtmistelt näpistama kuni 75 000 eurot.

„Maanteeamet jättis Võru maakondliku liikluskomisjoni otsustada, kuidas kulutada liiklusohutusele ligikaudu 100 000 eurot aastas, 2016. aastal jõudis komisjon kokkuleppele, et see raha läheb Raiste risti ja Osula vahele kergliiklustee ehituseks, sest tegu on jalakäijatele väga ohtliku teelõiguga,” selgitas endine maavanem, toonane liikluskomisjoni juht Andres Kõiv.
Tema juttu kinnitab komisjoni protokoll (20.10.2016), milles on kirjas, et liikluskomisjoni prioriteet on rajada kergliiklustee kahe suure maantee (Võru-Tartu ja Võru-Viljandi) vahele, kuna neid ühendav kitsas käänuline tee on „õpilaste ja bussipeatustesse minejate poolt intensiivselt kasutatav”. Juba aasta varem oli liikluskomisjon ohtlikule teelõigule viidanud, märkides, et „seoses uute ettevõtete rajamisega (Osula Graanul – ÜH) ja olemasolevate laienemisega (Toftan – ÜH) suureneb suurte veokite sõit sellel teelõigul kuni 170 autoni ööpäevas. Praegu puuduvad kergliiklusteed kogu ulatuses, jalakäijad on sunnitud liikuma kitsal maanteel. Antud teelõik on oluline ettevõtlust toetav objekt”.
„No nüüd on siis välja tulnud, et see kokkulepitud raha on lihtsalt n-ö ära põletatud – palju õnne!” kommenteeris Andres Kõiv, kes siirdus pärast maavalitsuse kaotamist tööle ettevõtlusse ja riigiasju enam ei suuna.
„Endine Sõmerpalu vald arvestas küll omaosalusega teise kergliiklusteelõigu ehitusel, mis viib Osulast Varesele tehaste lähedusse, aga Raiste risti viiva lõigu kohta oli meil teadmine, et see tehakse liiklusohutuse rahast,” selgitas Võru vallavolikogu esimees, endine Sõmerpalu vallavanem Aare Hollo. „No see on tõesti väga ohtlik lõik: kui korraks teeristis kinni pidasin, jõudis sõita kolm rekat ühele ja kolm teisele poole! Pimedas pole teeääres inimest üldse näha. Paljud ei julgegi jala Osulast maanteele bussipeatusse kõndida, lasevad end autoga see kaks kilomeetrit viia.”
Sügisel, kui Sõmerpalu vald ühines Võru vallaga, oli vallavanem veel teadmisel, et Raiste risti viiva kergliiklustee pärast pole vaja muretseda ja ühineva valla investeeringute kavva seda ei pandud.
Kohe pärast seda sai aga vald teada maanteeameti muutunud seisukohast: raha puuduse ja vähese prognoositud kasutuse tõttu ei olevat nimetatud lõigul kergliiklustee rajamine otstarbekas.
Samuti saatis maanteeamet kirjad maaomanikele, kellega oli juba pidanud läbirääkimisi maa ostmiseks kergliiklustee tarbeks, et selle jaoks siiski ehitusluba ei anta. Vald saatis maanteeametile küll protestikirja, aga sai vastuseks: „Oleme tellinud eespool nimetatud lõigule uurimistöö, millega selgitatakse välja võimalik kergliiklusteed kasutatavate jalakäijate ja jalgratturite hulk. Uurimistöö tulemuste alusel otsustame jalakäijate ja jalgratturite sõidukiliiklusest eraldamise ja kergliiklustee rajamise vajaduse Raiste-Osula-Varese tee ääres.”

Maanteeamet: me pole kohustatud seda teed tegema
LõunaLehele andis maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator Janno Vilberg teada, et nimetatud uuringust selgus, et Osula ja nn Raiste teeristi vahelist kergliiklusteed kasutaks iga päev sadakond kergliiklejat (jalakäijad, jalgratturid).
„Maanteede projekteerimisnormide järgi on Raiste-Osula-Varese tee puhul tegemist IV klassi maanteega. Lähtuvalt neist projekteerimisnormidest on sõiduteest eraldi asetseva kergliiklustee rajamine vajalik juhul, kui maanteelõiku kasutaks igapäevaselt vähemalt 200 kergliiklejat. Koostöös kohaliku omavalitsusega püüab Maanteeamet leida võimalust kõnealuse kergliiklustee ehitamiseks. Lõplik otsus kergliiklustee rajamise või mitterajamise kohta sõltub kohaliku omavalitsuse panusest ja Raiste-Osula-Varese rekonstrueerimisprojekti realiseerimise hankel kujunevast ehitusmaksumusest,” selgitas Vilberg.
Maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal lisas, et „maanteeamet on vallaga kokku leppinud, et selle osa jalgtee rahastuse jaotus on 50/50 ning oleme arvestanud, et kumbki osapool rahastab kuni 55 000 eurot. Lisatingimus on, et vald peab omandama Meiki kinnistu maa jalgtee ehitamiseks”.

Vald sattus sundseisu
Võru vallavolikogu otsustas eile broneerida valla investeeringutekavva Raiste risti - Osula kergliiklustee jaoks 75 000 eurot. Lisaks tee-ehitusele tuleb vallal välja käia ka raha ka tee valgustuse ja ühe maaomaniku lisanõudmiste kompenseerimise tarbeks.
Osula piiril asuva Meiki kinnistust 2153 ruutmeetri suuruse maatüki väljaostmiseks oli maanteeamet nõus maksma 19 senti ruutmeetrist – sama hinda, nagu kõigile teistele maaomanikelegi. Meiki kinnistu omanikud (kokku neli) soovivad aga maatüki eest 2200 eurot ehk üle euro ruutmeetrist. Lisaks nõuavad omanikud kergliiklustee ja oma krundi vahele plankaia ehitamist. Läbirääkimistel vallaesindajatega lepiti kokku, et vald vastab omaniku pakkumisele peale kergliiklustee ehituse hanke tulemuste kinnitamist ehk peale kergliiklustee ehitamise maksumuse selgumist.
„Kui nüüd vallaga saavutatud kokkulepe peab, siis meie oleme rahul,” kinnitas üks kinnistu omanikest Meiki Liiv. „Toetame kergliiklustee ehitust, aga seoses suure puu ja kuuseheki mahavõtmisega soovisime privaatsuse säilitamiseks mingit asendust. Algselt maa ruutmeetri eest pakutud 19 senti polnud samuti üldse ammendav.”
Kergliiklustee tõttu tuli vallal loobuda mitmetest teistest planeeritud investeeringutest. „Endisest Sõmerpalu valla piirkonnast rääkides tuli kärpida vallakorterite remondiks ja tänavavalgustuse laiendamiseks mõeldud raha, Sõmerpalu teenusekeskuse ja lasteaia remont jäid tänavusest investeeringutekavast üldse välja,” tõdes Võru abivallavanem Juris Juhansoo. Ka teiste piirkondade investeeringutest tuli matti võtta.
Juhansoo ütles, et kergliiklustee ehitamine või mitteehitamine sõltub nüüd tee-ehitushanke tulemusest, mis selgub lähipäevil.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/05/2018 09:39:10