Enne metsamüüki tasub nõu küsida

Enne metsamüüki tasub asjatundjatega nõu pidada, et mitte saada majandatud metsa asemele laastatud metsa. Foto: Ülle Harju

Metsast tulu teenimiseks võib ka metsaomanik ise raie teha ning saadud metsamaterjali turustada. Levinum on aga kasvava metsa raieõiguse võõrandamine: ostja teeb raie ja omandab raiest tekkinud puud. Aeg-ajalt pakutakse aga metsaostjate poolt, et vormistataks raieõiguse üleandmise hoopis kasutusvalduse lepinguga.
Sellise lepinguvormiga kaasnevad aga ohud, ehkki leping sünnib notari kontrolli all. Asjaõigusseadus seab raietegevusele üsna vähe piire: kasutusvaldaja võib kasutada metsa kinnisasja korrapäraseks majandamiseks vajalikul määral, on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult.
Metsaomaniku metsamajandamiskava andmete alusel saab arvutada lubatud raiemahu ning ka raieõiguse hinna. Siin aga üks ohukoht peitubki. Nimelt on kasutusvaldajal ka õigus ühepoolselt tellida kinnistule metsamajandamiskava ning esitada keskkonnaametile raie tegemiseks metsateatis. Maaomanik selles protsessis enam ei osale, kuna on kasutusvalduse lepinguga teisele poolele enda õigused ära andnud.
Seega, kui tegelik raie ulatus on jäänud lepingus fikseerimata, võib kasutusvaldaja ühepoolselt raiemahu suurust muuta. Kahjuks on selliseid juhtumeid olnud, kus kasutusvalduse andnud metsaomanik on hiljem avastanud, et raiutud on nii see mets, mille alusel tasu arvestati, ning mujalt on juurde ka võetud. Raie on aga igati seaduslik – tehtud metsamajandamiskava ja metsateatise kohaselt.
Kui siiski soovitakse kasvava metsa raieõigust kasutusvalduse üleandmise teel võõrandada, võiks lepingus märkida järgmised tingimused:
1) kasutusvaldaja kohustus taastada metsatööde käigus lõhutud pinnas, kraavid, piirimärgistus jms ühes konkreetse leppetrahviga kohustuste mittekohase täitmise korral;
2) metsaosa (kasutusvalduse ala), kus kasutusvaldajal on õigus raiet teostada (ala tuleks määratleda viitega kehtivale metsamajandamiskavale metsaeraldise täpsusega);
3) raieliik, mida kasutusvaldaja kasutusvalduse alal vastavatel metsaeraldistel kasutada võib;
4) uue metsamajandamiskava tellimise õiguse puudumine kasutusvaldajal.
Kui kasutusvalduse lepingus leppida kokku, millises metsaosas millist raiet teha võib, on kõrvaldatud ka risk, et kui näiteks kaitsealal metsa majandamist reguleeriv reeglistik peaks muutuma leebemaks, ei teki kasutusvaldajal õigust suuremaks metsaraieks.
Kasutusvalduse lepingut lõpetada on keeruline. Siiski, kui kasutusvaldaja peaks rikkuma metsaõigusnorme ning keskkonnainspektsioon on selle fikseerinud, võiks see anda võimaluse ühepoolselt lepingust taganeda. Nimelt tuleneb asjaõigusseadusest kasutusvaldaja kohustus kasutada asja heaperemehelikult. Metsaraie metsaõigusnorme rikkuval viisil kindlasti heaperemeheliku kasutuse alla ei mahu, mistõttu võib tegu olla olulise lepingurikkumisega, mis omakorda annaks maaomanikule võimaluse lepingust taganemiseks.

 

Autor: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige
Viimati muudetud: 17/05/2018 10:01:39