Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Metsafirma tõmbas maaomaniku haneks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tiit Lepa süüdistab metsafirmat ebaperemehelikus majandamises. Foto: Ülle Harju

„Nii ilusasti rääkis – nagu ingel!” ohkas Keeni lähedal Otepää looduspargis elav Tiit Lepa (75), rääkides Uuno Tuulingust, kelle ettevõttega sõlmitud maakasutusleping on tal nüüd kivina kaelas. „Lubas metsa heaperemehelikult majandada ja heinamaa ära niita ... No aga vaadake, milline mu maa ja mets nüüd välja näevad!”

„Raiekava järgi raiutud mets peaks välja nägema selline, nagu seal paistab,” viipas Lepa metsatuka poole, kus majandas teine metsafirma. „No too firma tahtis ka meid tüssata, koormate arvuga, aga õnneks lugesime need ka ise üle. Aga vähemalt on tulemus kena. OÜ-le Askersund Trading kasutada antud mets ja maa on kohutavas seisus, keskkonnainspektsioon tuvastas siin ka ebaseadusliku raie!”
Lepa osutas künklikele metsasaartele, kust on välja raiutud jämedamad puud ja jäetud kasvama võsa. Need metsasaared, millel jämedad puud kasvasid keskel, näevad praegu välja nagu kiilanevate meeste peanupud.
Lisaks on metsamasinad kündnud heinamaasse sügavad roopad. „Tuuling jättis heinamaa niitmata, üle-eelmisel aastal niitsin lõpuks ise ja Tuuling sai PRIA käest veel toetuse kah, eelmisel aastal aga jäigi niitmata. Korralik heinamaa on masinatega ära rikutud ja lisaks sellele jäetud võssa kasvama!” pahandas Tiit Lepa.

Ettevõtja: kui metsa raiutakse, jäävad ikka kännud järele!
„Mis ebaseaduslike raietega? Kui metsa raiutakse, jäävad ikka kännud järele,” tõrjus OÜ Askersund Trading omanik Uuno Tuuling süüdistusi. „Lepa Tiit lubas ise oma põllud niita, aga jättis miskipärast selle 2017 tegemata. Käesoleval aastal niidan ise, muidu jääbki niitmata.”
Ametlikud dokumendid viitavad aga sellele, et Tiit Lepale kuuluval Taga-Meleva kinnistul on siiski ebaseaduslikult ja ebaperemehelikult toimetatud.
Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo juhataja Tanel Tiirats andis teada, et inspektsioon käis kõnealusel kinnistul tehtud raieid üle vaatamas ning metsa mõõtmas. Eraldisel 14 raie puhul tuvastas inspektsioon, et lubatud aegjärkse raiega oli 0,14 ha suurusel alal viidud puistu täius madalamale, kui metsaseadus lubas. Selle eest sai 240eurose trahvi harvestrijuht Peeter Leesment, kes OÜ Askersund Trading tellimusel metsa maha võttis.
„Kõigil eraldistel, kus oli raiet teostatud, ei järgitud metsamajandamise eeskirjades ja metsaseaduses sätestatud nõudeid,” lisas samuti metsa hinnanud metsakonsulent Ülo Kuusik. „Raiumise eesmärk ei olnud mitte metsade heaperemehelik majandamine (vajalik eriti looduspargi territooriumil), vaid raha teenimine. Tööde tegemisel on sisse lõigatud laiad kokkuveoteed (alates kuuest meetrist) ja teede kõrvalt on raiutud ilusamad, nn rahapuud ning kasvama jäetud kehvemate tüvede ja võraomadustega puud. Raiete tagajärjel on puistute seisukord halb. Kindlasti ei tohiks sellisel viisil metsi enam edasi majandada.”
Teine metsaekspert, metsamajanduse insener Kalmer Kaiv lisas: „Minu hinnangu järgi oli tegemist „röövraiega”, seda veel eriti Otepää looduspargi kaitsealal.”
Samuti leidis kinnitust, et OÜ Askersund Trading ei käinud heaperemehelikult ümber ka heinamaaga. PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütles, et kinnistul asuva ligi kaheksa hektari suuruse põllumassiivi hooldamise eest taotles nii aastal 2016 kui 2017 toetust OÜ Askersund Trading. Toetuse taotlejal on kohustus kas maad ise hooldada või hooldus tellida. Kuna mullu jäi heinamaa niitmata, siis keeldus PRIA ettevõttele toetuse väljamaksmisest.

Õnnetu kasutusvaldusleping
Tiit Lepa nentis, et tegi vea, kui sõlmis OÜga Askersund Trading nelja-aastase kasutusvalduslepingu. Selles seisab küll, et 32,7hektarise maatulundusmaa (sh 15,4 ha metsa) valdaja peab maad kasutama korrapäraselt ja heaperemehelikult kooskõlas maatüki sihtotstarbega, aga samas pole valdajale seatud ühtegi konkreetset piirangut. Miks?
„Kuna Otepää looduspargis ei tohtinud lepingu sõlmimise ajal teha lageraiet, siis olin muretu – küll looduskaitsjad valvavad metsamajandamise üle,” põhjendas Lepa. „Siis aga ütles endine keskkonnaminister Marko Pomerants, et andke aga ka Otepää looduspargi metsas lageraiega minna!”
Looduspargi uue kaitsekorralduskava järgi tekkis metsaomanikul 2016. aasta detsembrist võimalus valida, kas uuendada oma metsa lage- või turberaietega. Senini oli olnud lubatud ainult turberaie perioodiga 40 aastat.
Mõni kuu tagasi vaatas Tiit Lepa metsaregistrisse ja märkas oma kohkumuseks, et OÜ Askersund Trading on veel raiumata metsatükkidele lageraieteatised peale võtnud. Lepa aimas halba ja otsustas pöörduda murega juriidilise nõustaja Vambola Olli poole. „Tema küsis esimese asjana, miks ma üldse sellisele lepingule alla kirjutasin,” ohkas Lepa.
Samuti teatas keskkonnaamet, et kuigi Otepää looduspargis lageraie lubamine oli metsaomaniku jaoks ootamatu olukorra muutus, pole neil võimalik sekkuda: „Kasutusvalduse leping on pooltevaheline võla- ja asjaõiguslik kokkulepe. Tegemist on pooltevahelise vaidlusega ja riik siin sekkuda ei saa,” kinnitas keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.

Hanekstõmbamine käis peenelt
Tiit Lepa lugu sarnaneb paljude omaaegsete särasilmsete talupidajate lugudega. Pärnakas kolis Kagu-Eestisse naise sünnikoju pool sajandit tagasi, Eesti Vabariigi tulekuga tekkis võimalus talu jagu maad erastada.
„Tulin linnast ära, et talu pidama hakata,” rääkis mees. „Naise sugulastest keegi ei tahtnud maal elada. Oli lootus, et hakkame talu pidama ja Eesti muutub selliseks, nagu enne sõda.”
Lepa pere pidas lehmi-lambaid kümmekond aastat. Vanus hakkas aga peale pressima ja talupidamine üle jõu käima.
Pensionile minnes oli mehel selge, et piskust pensionirahast ära ei ela. „Niitsin hoolsalt, PRIA maksis – väike kopikas ikka!” märkis ta. Aga seejärel tekkis olukord, mis mehe ärimehe konksu otsast ussi haarama sundis. „2015. aastal selgus, et majapidamises läheb vaja suuremat summat,” selgitas Tiit Lepa. Metsafirmad pommitasid niikuinii ammu telefonikõnedega, aga Uuno Tuuling ütles: „Aga mina maksan kohe!” Teised lubavad pärast, eks ju ...”
2016. aasta alguses seadsid mehed sammud notarisse. „Tuuling ei soovinud lepingu mustandit ette saata, ütles, et lähme notarisse, seal koostame,” rääkis Tiit. „Tunnistan ja kahetsen, et ei lugenud lepingut enne allakirjutamist läbi.”
Nii seisabki seal: „Omanikud ei soovi kasutusvaldust piirata ühegi seadusliku kasutusviisi välistamisega”, „Kasutusvaldajal on õigus taotleda ja saada kõiki kehtivatest seadusandlikest aktidest tulenevaid vajalikke dokumente, ka seoses metsa majandamisega, sealhulgas ka metsamajanduskava ja metsateatisi”, „Metsa uuendamise kohustus peale raie tegemist jääb omanikele.”
Saadud tasuga on mees rahul. „Mõtlesin, et kui ta heaperemehelikult majandab, andku aga minna,” ütles ta. „Ma ei saa hakkama siin mägedes ja mis ma lasen metsal ära mädaneda. Probleem on selles, et metsa pole heaperemehelikult majandatud ja heinamaa kasvab võssa!”
„Ettepaneku leping sõlmida tegi tema ja mina olin nõus, makstes küsitud summa,” vaidles Uuno Tuuling jällegi vastu. „Lepingus on punkt, et tema ei tohi kuidagi takistada majandustegevust kinnistul, millest Lepa Tiit ei ole kinni pidanud. Tõenäoliselt on Lepa Tiidul tänaseks raha ära kulutatud ja nüüd üritab kõikvõimalike vahenditega lepingust vabaneda. Kahju, et olen usaldanud sellist kahepalgelist inimest. Mille vastu mina nüüd siis eksinud olen?”

Püüab lepingust lahti saada
Tiit Lepa ja tema abikaasa (kaasomanik) koostasid Vambola Olli abiga kasutusvalduse seadmise ja asjaõiguslepingu ülesütlemise avalduse. Tuginedes metsaekspertide arvamusele ja PRIA andmetele, põhjendasid nad oma nõudmist sellega, et neile on tekitatud kahju, mis on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust. Tiit Lepa saatis dokumendi Uno Tuulingule ära, aga ärimees ei võtnud tähitud kirja vastu.
Lepa loodab siiski, et õnnestub kuidagi leping tühistada. Vambola Olli kommenteeris, et mõningatel juhtudel on see võimalik. „Aga üldjuhul tuleb kasutusvalduslepingu puhul lihtsalt hambad ristis ära kannatada, kuni tähtajaline leping läbi saab,” märkis ta ja soovitas teistel maaomanikel enne juristiga nõu pidada, kui oma metsa-maad müüma või rendile andma tormata.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 17/05/2018 10:25:02

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia