Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kas toidutööstused ajavad PõKa kraavi?

Kaupo Kutsar. Foto: erakogu

Praegu koostatakse maaeluministeeriumis Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030 (PõKa), aga kavasse süüvides jääb vägisi mulje, et koostamisel on hoopis maailma põllumajanduse ja kalanduse arengukava.
Maaeluministeerium on välja selgitanud Eesti põllumajanduse ja Eesti kalandusega seotud osalised ning kaasanud nad PõKa aruteludesse. Kalameeste pärusmaale põllumehena ei trügiks, seega keskendun Eesti põllumajanduse valdkonna osale arengukavast.
Eesti põllumajandusega on tihedalt seotud keskkonna valdkonda puudutavad asjaosalised: Eesti põllumajandustoodangut väärindavad toiduainetööstused, põllumajandusharidust andvad asutused, konsulendid, põllumajandusvaldkonna katusorganisatsioonid, kohalikud põllumajandusettevõtted jt.
Samas on raske otsida seoseid Eesti põllumajandusega ainult importtoorainet kasutavatel toiduainetööstuse ettevõtetel. Ei saa väita, et neil üldse mingit seost ei ole: nende üle teevad riiklikku järelevalvet samad riigiasutused, mis kodumaist toorainet kasutavate sarnaste ettevõtete üle ning sama on ka turg, kus nad oma toodangut turustavad.
Hea, et meie inimesed saavad kodumaal tööd, aga see mitte, et importtoorainet kasutavad toidutööstusettevõtted võtavad ära Eesti põllumajandustoodangu turuosa tihti vahendeid valimata ja tarbijaid päritolu osas eksitades.
Ministeeriumi eesmärk on koostada Eesti põllumajanduse arengukava, kuid PõKa koostamisel takerdutakse importtoorainet kasutavate ettevõtete huvidesse. PõKas räägitakse umbmääraselt Eesti toidust, mis on maaeluministeeriumi ja toiduainetööstuste arvates igasugusest toorainest Eesti toiduainetööstustes valmistatud toit. Arvestades aga koostatava arengukava konteksti, saab väita, et PõKa peaks keskenduma palju enam oma eesmärkides ja kogu lähenemises kohaliku põllumajandusvaldkonna huvide kaitsele.
Nimetatud arengukava saab olema järgmisel kümnendil põllumajandusvaldkonnas oluliseks teenäitajaks. Mind paneb imestama maaeluministeeriumi ja töötleva toiduainetööstuse kindel vastuolek isegi kodumaise ehk kohaliku toidutooraine tootmise tähtsuse mainimisele arengukavas. Arvestades, et tegu on põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukavaga aastani 2030, ei saa me kuidagi mööda vaadata põllumajanduse põhilisest eesmärgist, elanikkonna toitmisest. Eesti põllumajanduse eesmärk saab olla Eesti elanikkonna äratoitmine. Seda tähtsat ja põhilist eesmärki ei saa ka sellepärast PõKast välja jätta, et meil on piima ja teraviljaga isevarustatuse tase tagatud.
Käesolevas arengukavas võiks põllumajandussektori eesmärgi sõnastada järgmiselt:
„Konkurentsivõimeline ja keskkonnahoidlik põllumajandussektor tagab kvaliteetse ja ohutu kodumaise toodangu ning valdkonna elujõulisuse.“ Kodumaal kasvatatud toidu ja toidutooraine selge väärtustamine valmivas põllumajanduse ja kalanduse arengukavas annaks uue hingamise koostööks ja sünergiaks meie põllumajandusele ning toiduainetööstustele.

 

Autor: Kaupo Kutsar, Valgamaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige
Viimati muudetud: 24/05/2018 09:01:55

Lisa kommentaar