Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kalmistutel käib usin korrastamine

Ligi kaks aastat pärast tormi on Lüllemäe kalmistu uue osa mõned hauaplatsid võilillede all. Foto: Mari-Anne Leht

Kevadel käiakse kõige agaramalt kalmistutel, sest enamik soovib lähedaste hauaplatsi lahkunute mälestuspüha eel, mis toimub jaanipühade paiku, korda teha.

Võrus elaval 71aastasel Maial puhkab abikaasa Võru ja ammu lahkunud emaisa Põlva kalmistul. „Abikaasal oli äsja sünnipäev, viisin ta kalmule kevadlilli,” ütles eakas naine. Ta märkis, et käib abikaasa haual kevadest sügiseni kuus vähemalt korra. Naastes on tal hinges rahulik tunne, eriti pärast seda, kui on lahkunuga mõttes juttu ajanud.
Oma lähedaste hauaplatsi korrashoidmist peab Maia enesestmõistetavaks, kuid ta püüab mõista, miks mõned platsid on hooldamata. „Tean inimesi, kes teadlikult ei korista, sest soovivad hauaplatsi sulandumist loodusega, teistel jällegi ei ole ühtegi lähedast,” märkis ta.
16. aastat Võru kalmistuvahina töötav Asa Mõttus ütles, et inimesed hakkavad tihedamini kalmistule tulema peale seda, kui lumi läinud ja maa sulanud.
„On ka neid, kes käivad oma lähedaste haual väga tihti, üksikud isegi iga päev,” ütles Mõttus. Ta lisas, et mõned vanemaealised ei taha kalmistule kunagi üksi tulla.
Kui ilm lubab lilli istuda, kaunistavad hauaplatse võõrasemad, enne jaanipäeva istutakse nende asemele vastavalt maitsele begooniad, tageetesed, viltlehed, lobeeliad või pelargoonid.
Kunstlilli toovad lähedaste kalmule enamasti need, kes elavad kaugel. Mõttus ütles, et kui veel 15 aastat tagasi toodi ka paberlilli, siis nüüd enam mitte.
„Lumisel ajal mõjuvad kunstlilled hauaplatsidel võõrana,” andis Valgamaa Lüllemäe kalmistuvaht Lembit Kuntus mõista, et enne lume tulekut võiksid inimesed kunstlilled ära koristada.
Mõttus märkis, et hauaplatsidelt lillede nn ringipaigutamist tuleb õnneks järjest vähem ette.
Võru kalmistul on suurem osa hauaplatsidest kaetud liivaga, kuid on ka killustiku või plaatidega platse. Viimase all puhkajate lähedased elavad kaugel ega saa kuigi tihti kalmistule tulla.
Lüllemäe kalmistu uuema osa välisilme muutus ligi kaks aastat tagasi, kui sealt juuli algul käis üle võimas torm, mis paiskas paljud vanad pärnad pikali ja jättis osa kalmistust lagedaks.
„Lüllemäe põhikool sai kalmistult 440 tihumeetrit küttepuid,” ütles kalmistuvaht. Ta täpsustas, et torm võttis kalmistu uuest osast üle poole lagedaks.
Nüüd on uue osa ühel küljel hauaplatsid looduse meelevallas ja mõnelgi platsil õitsevad ainult võililled, sest tuul kannab teist kevadet takistuseta eemal asuvalt karjamaalt võililleudemed kalmistule.
„Näen hea meelega, et suurte puude asemel kasvaksid madalamad põõsad,” sõnas Kuntus. Ta lisas, et kalmistu haljastus on Valga vallavalitsuse otsustada.
Kuntus märkis, et enamik hauaplatsidest tehakse jaanipäevaks korda. „Korrastamata platsidelt trimmerdan enne jaani rohu maha,” täpsustas ta ja lisas, et kalmistu vanas osas, mis pärineb 1904. aastast, on palju unustatud hauaplatse.
Põlva kalmistul on kalmistuvahi Arvo Ostra sõnul palju aastakümneid hooldamata hauaplatse, kus kasvavad juba suured puudki. „30 aasta möödudes võib hooldamata platsile matta, kuid pealematmisi on meil vähe,” märkis ta. Ostra sõnas, et Põlva kalmistul on üle poole matustest urnimatused.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 24/05/2018 09:45:48

Lisa kommentaar