Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Lõunaeestlaste tervis ja muu olukord paistab silma ülikehvade näitajate poolest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Lõuna-Eesti üks suuremaid murekohti on suurenev vaesus. TAI ülevaatest tuleb välja suhtelise vaesuse määra pidev tõus, kuigi ülejäänud Eesti püsib samal tasemel. Lõuna-Eestis on vaesus kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt.

Tervise Arengu Instituut (TAI) pani kokku võrdleva tabeli tervise ja muu olukorra kohta Eesti maakondades ning sellest tuleb välja, et Lõuna-Eestis, aga eriti Põlvamaal on inimeste olukord kehv.

Osaliselt on kehvem tervis tingitud inimeste kõrgemast vanusest Lõuna-Eestis, aga mitte ainult. Oma osa mängivad inimeste eluviisid, sh alkoholitarbimine. Samuti mängib rolli väiksem palgatase ning sellega seotud inimeste madalam elatustase ja suurem stress. Suitsetatakse Lõuna-Eestis aga vähem kui mujal.
TAI koostatud ülevaatest tuleb välja, et kõige kehvem on Põlvamaa elanike tervis. Kui vaadata muid ülevaateid, siis on Eestis üks suuremaid tööpuuduse ja üks väiksemaid palga näitajaid samuti Põlvamaal. Eestis paistabki kõige kehvemate näitajate poolest Ida-Virumaa kõrval välja Põlvamaa. Mitmes valdkonnas aga „edestavad” Lõuna-Eesti maakonnad isegi Ida-Virumaad. Nii näiteks on Põlvamaal kõige rohkem isikuvastaseid kuritegusid.
Lõuna-Eesti maakonnad paistavad eriti silma madalama palgataseme ning sellega seotud suure suhtelise vaesuse poolest. Nii on laste suhtelise vaesuse määr kõige suurem Valgamaal – 46,4 protsenti. See tähendab, et ligi pooled Valgamaa lapsed elavad vaesuses. Palju parem pole laste olukord Põlva- ja Võrumaal. Abivajavaid lapsi on kõige rohkem Võrumaal.
Rohkem kui pooltel Põlvamaa täisealistel inimestel on tervisest tingitud piirangud ehk siis see pole müüt, et enamik Põlvamaa inimesi on „grupi peal”. Ülekaaluliste ja rasvunud ning puudega inimeste osatähtsus on Põlvamaal samuti kõige suurem. Depressiooni esineb Eestis kõige rohkem aga Võrumaa naistel. Samuti juhib Võrumaa alkoholisurmade edetabelit.
Võrumaa juhib ka Eesti edetabelit joobes autojuhtimise osas, aga osa sellest „kuulsusest” võib kirjutada Võrumaad läbiva Riia-Pihkva maantee arvele. Küll aga ei saa Riia teega välja vabandada ülisuurt tulekahjudes kannatanute hulka Võrumaal.

Midagi positiivset ka
Mõned positiivsed näited ka. Tuleb välja, et Põlvamaa mehed on Eestis kõige kainemad. See tundub isegi veidi uskumatu, sest samas kõrval Võrumaa mehed on TAI andmetel Eestis ühed suuremad napsutajad.
Registreeritud töötuse määr on Eestis üks väiksemaid Võrumaal, mis on samuti suur kontrast võrreldes Põlvamaaga, kus töötusenäitaja on üks suuremaid.
Lõuna-Eesti maakonnad paistavad silma väga väikse suguhaiguste leviku ja aidsi tekitava HI-viiruse poolest.
Põlva- ja Võrumaa paistavad silma ka suitsetajate väikse osakaalu poolest. Kõige vähem suitsetatakse Eestis aga Tartumaal.
Võrumaa paistab lisaks Eestis silma tööõnnetuste väikse osakaalu poolest.


Mille poolest Lõuna-Eesti maakonnad Eestis välja paistavad?
Väljavõtteid Tervise Arengu Instituudi ülevaatest Eesti maakondade kohta

Meeste tervena elatud aastad: kõige vähem Põlvamaal – 42,2
Naiste tervena elatud aastad: kõige vähem Põlvamaal – 48,5
Loomulik iive (1000 elaniku kohta): kõige väiksem Valgamaal – miinus 8,3
Tööhõive: kõige väiksem Põlvamaal – 48,5 protsenti
Keskmine brutokuupalk: kõige väiksem Põlvamaal – 864 eurot
Suhtelise vaesuse määr: kõige suurem Valgamaal – 32,2 protsenti
Laste suhtelise vaesuse määr: kõige suurem Valgamaal – 46,4 protsenti
Abivajavad lapsed (1000 elaniku kohta): kõige suurem hulk Võrumaal – 15,9
Tervisest tingitud piirangud (16 eluaastat ja vanemad): kõige suurem hulk Põlvamaal – 56,5 protsenti
Depressiooni esinemine naistel (16 eluaastat ja vanemad): kõige suurem hulk Võrumaal – 21,7 protsenti
Tuberkuloosi esmahaigestumus (100 000 elaniku kohta): kõige suurem näitaja Valgamaal – 28,7
Puudega inimeste osatähtsus: kõige suurem Põlvamaal – 24,8 protsenti
Alkoholisurmad (100 000 elaniku kohta): kõige suurem näitaja Võrumaal – 70,6
Ülekaalulised ja rasvunud (16–74 aastat): kõige suurem hulk Põlvamaal – 61,9 protsenti
Isikuvastased kuriteod (1000 elaniku kohta): kõige suurem näitaja Põlvamaal – 7,3
Tabatud joobes juhid (1000 elaniku kohta): kõige suurem näitaja Võrumaal – 10,3
Tuleõnnetuses kannatanud (100 000 elaniku kohta): kõige suurem näitaja Võrumaal – 45,7
Purju joomine viimasel kuul (16 eluaastat ja vanemad mehed): kõige väiksem hulk Põlvamaal – 21,9 protsenti

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 24/05/2018 09:47:40

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia