Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva

Toftani juht Martin Arula: puiduturul käib äge võitlus

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Martin Arula näitab paberipuuna müüdud palgikoormat, millest Toftan peenpalgi välja sorteerib. Metsas ise sama tehes teeniks müüja kaks korda rohkem. Foto: Ülle Harju

Talvel puidupuuduses vaevelnud Eesti suuruselt teine saetööstus, Võrumaal Varesel asuv AS Toftan on suutnud praeguseks kahe saeveski tellimuste täitmiseks vajaliku puidu turul välja võidelda, aga ettevõtte juhi Martin Arula sõnul käib Kagu-Eesti piiratud puidukoguse peale kõva võitlus.

„Eelmise aasta palgipõud viis hinnad kõrgustesse,” möönis Arula. „Paanikas üritati üksteist üle trumbata, aga finaal on see, et kellelgi ei ole puid ja hind on pööraselt kõrge. Sõda puidu pärast jätkub ja on päris karm.”
Nii töötabki kaks aastat tagasi ehitatud peenpalgiveski Toftan 2 praegu vaid ühes vahetuses ehk poole võimsusega. Martin Arula kinnitusel on palgivaru lähikuudeks siiski olemas, aga kõrge toormehinna tõttu on Eesti tööstuse konkurentsivõime väike. „Me ei ole kunagi nii vähe raha teeninud kui viimase kalendriaasta jooksul,” märkis Arula. „On olnud kuid, kui oleme olnud päriselt miinuses.”
„Kui tehase tegime, oli mõte võtta peenpalk paberipuu seest ja ära konkurentidelt, kuhu see on ekslikult sattunud,” rääkis Arula. „Loodame, et mingi aja pärast saame oma kolmemeetrise peenpalgi kontseptiga Kagu-Eestist enamiku puidust kinni. Praegu veel mitte, näiteks RMK puidust saame osta vaevalt 33%. Põhjus on see, et RMK-l on tehtud pikaaegsed lepped mõne praeguse tselluloositootjaga. RMK kodulehel oleva hinna järgi müüakse puu metsaservalt Kehra paberivabrikusse 30 eurot tihumeeter! Samas meie ostsime selle õnnetu hunniku 58ga!”
„Õnnetu hunnik” on Toftan 2 hoovi toodud paberipuukoorem, mille seest Toftan peenpalki välja sorteerib. Toftanil on selliste koormate äraostmiseks kokkulepped teiste puiduvarujate ja ka raudteeterminalidega, kuhu paberipuu-peenpalgi segakoormaid rohkesti jõuab.
See asjaolu teeb Martin Arulal meele mõruks. „Koormast tuleb tihti peenpalki välja 60–65 protsenti,” ütles ta ja ohkas: „Me ei taha tegelikult osta paberipuud, tahaksime, et inimesed järkaksid metsas tüve õigesti ja sorteeriksid puu juba alguses metsas ära. Metsaomanike kasumis oleks siis vahe ülisuur: paberipuuna müües saab peenpalgi tihumeetri eest 20 eurot, meie kätte tuues 48-49 eurot!”
„Aga enamik inimestest, kellel on kuni kümme hektarit metsa ja keegi piriseb kogu kõrva, et nüüd oleks aeg raiuda, ei mõtle üldse selles kategoorias. Nad tahavad lihtsalt, et metsa kuidagi pikali ja Opel Agonia jaoks natuke raha saaks!” märkis Arula nördinult.

Kuidas saaks väärtusliku peenpalgi paberipuu seest ära tunda?
„Terve, sirge, värske ja läbimõõt 8–18 cm,” iseloomustas Arula peenpalki. „Langetusmasin on võimeline puu läbimõõtu mõõtma ja peenpalgi eraldama. Kui palgipuu võetakse maha, lõigatakse nii, et viimane lõige oleks umbes 18 cm peal. Jämedam ots läheks siis palgina (Toftanis Ø 18–50 cm) ja ülemine ots peenpalgina kaubaks.
Arula sõnul töötab Toftanis üks Eesti paremaid harvestrite programmeerimise spetsialiste ja kui metsaomanik lubab, siis pakub Toftan tema abi. „Nii-öelda ostame end raha eest masinasse sisse, paneme lõikemaatriksi masinasse ja häälestame ümber ka operaatori, mis on palju suurem probleem,” selgitas Martin Arula. „Inimesed on nii umbusklikud. Kõrgtehnoloogilisi masinaid juhitakse sisuliselt käsitsi. Selle asemel, et lülitada automaatika sisse, üritab operaator kuidagi ise aru saada, kuidas lõigata.”
Arula kinnitas, et pärast uue saeveski käimapanekut ja uue järkamisskeemi tutvustamist operaatoritele on Toftan 1 minevate palkide keskmine jämedus 2 cm suurenenud.
„Saadakse paremini jämedale pihta,” põhjendas tegevjuht. „Meie eelis on see, et oleme ainukesed, kes võtavad peenpalki vastu sellises mõõdus, nagu tehakse paberipuud – kolm meetrit. Varem lõigati kõik palgid 5,5 meetri pikkuseks. See ei ole tegelikult mõistlik. Kui viimane palgijupp lõigata 3,7- või 4,2meetriseks, tuleb palk veel 18 cm läbimõõduga ja kukub kõrgemasse hinnaklassi. Väga lihtsad asjad, aga on olnud väga keeruline neid selgitada.”
Palgihind on Martin Arula kinnitusel pärast 2007. aastat kõige kõrgemal tasemel: nii männi- kui kuusepalgi (Ø 15+ cm) eest kuni 90 eurot tihumeeter.

Saematerjal jääb suures osas Eestisse
Kuigi tooraine hinna tõus on tinginud ka saematerjali hinna tõusu, müüb Toftan valdava osa (umbes poole) saematerjalist Eesti maja- ja mööblitehastele. Teised suuremad ostjad on Läti, Jaapan ja Hiina (liider peenema saematerjali ostmisel).
Jaapanis lähevad kaubaks liimpuitprussid – maavärinakindlate majade ehituseks. „Oluline on, et puit oleks põhjamaades aeglaselt kasvanud, siis on tihedus suur ja tugevus ka,” märkis Martin Arula. „Omamaisest küpressist seda tugevust kätte ei saa.”
Hiina turg on tema sõnul aga viimase nelja-viie aastaga kardinaalselt muutunud. „Enne müüsime sinna madalakvaliteedilist, defektidega puitu, millest nad tegid selliseid jalavarjuriiuleid, et ma oma 47 numbrit kingi ei julgenud peale panna. Nüüd müüme neile kõrgeima kvaliteediga materjali. Tööjõud läks seal kalliks ja nad teevad nüüd kvaliteetset mööblit,” selgitas Martin Arula. Ta lisas kriitiliselt Eesti mööblitootjate kohta, et paljud neist on väheefektiivsed ja oma aja maha maganud.

Toftan toodab tellimuspõhiselt
Toftani tootmine on tellimuspõhine ja ettevõte laadib autodesse kiirkorras – 24 tunni jooksul – 70% toodangust. Toftan 2 sorteerimisliini läbilaskevõime on 47 palki minutis, lauamaterjaliks suudab masin lõigata 50 palki minutis. Kvaliteedi järgi sorteerimise kiirus on 200 lauda minutis.
Martin Arula hinnangul on metallidefektiga palke peaaegu üks protsent, seda on muret tekitavalt palju. „Maailmasõda kestab Eesti metsades edasi,” nentis ta. „Igal tööpäeval lõhatakse Eesti metsades viis lõhkekeha. Keegi ei julge neid puudutada, lastakse kohapeal õhku. Väidetavalt liivakottide vahel, aga näeme, et värske kild on puu sees. See on metsaomaniku kahju.”

Tselluloositehasest: kust nad omast arust puidu võtavad ja kui palju selle eest maksavad?
Toftani juht Martin Arula on esinenud meedias RMK ja EstFor Investi plaanitava ühiste kavatsuste protokolli suhtes terava kriitikaga, ähvardades RMK isegi kohtusse kaevata, kui riigiabi tunnustega diil peaks tehtama.
„Saarte pealt ei tule elu sees see puu mandrile, siin on veokulud vastas!” väljendas ta jätkuvat umbusku lubaduste suhtes, et tselluloositehas peatab ümarpalgi väljaveo laevadega. „40 kilomeetrit ümber sadamate tõmmatakse puu ikka sadamatesse ära. See on nagu piimaringidega: kui Almal on tehas Laeval, siis nad ei too Saaremaalt piima! Puidu transpordikulu on nii kallis, et see ei tasu ära. Tselluloositehase äriplaan saab kehtida siis, kui paberipuu hind on 30 eurot tihumeeter metsaservas.”
Sellest tulenevalt ei näe Martin Arula kohta, kust võtaks tselluloositehas vaja mineva 3,3 miljonit tihumeetrit puitu aastas. „Me ostame paberipuu ja peenpalgi segu kaks aastat, sellel aastal saame 200 000 tihumeetrit kokku! Me töötame samas kohas, kust nad kavatsevad varuda!” Toftani varumisraadius on 50, Räpina poole minnes kuni 60 kilomeetrit.
Mida arvab Arula aga Graanul Investi suuromaniku Raul Kirjaneni plaanist teha Eestisse oma, peentehnoloogiline tselluloositehas? „Täpselt sama! Kõik käivad kavala Igor Mangi näoga ringi, nagu nad teeksid mingi laheda asja, aga mismoodi teevad, mismoodi tehnoloogia välja näeb, mis hinnaga puu ostetakse ja kuidas seda töödeldakse, seda ikka pole!” leidis Martin Arula.
Arula näeb tselluloosimeeste tegemiste taga kavaldamist, et kuidagi ikka riigiabi saada: „Puid 15 aastaks ja peaaegu ilma rahata, äkki keegi tõmbaks raudtee ja veaks elektriliini ... Aga Kirjaneni projekt tundub ikka ilusam, sest ta väidab, et kasutab murdosa veest ja teeb lahedamaid asju: hakkab tselluloosile lisaks suhkruid tootma, sealt on edasi võimalik kasvõi piiritust ajada.”
Martin Arula ütles, et kui tselluloositehase või mõne muu suurettevõtte rajamine on põhjendatud, siis pole ta selle vastu, küll peab riik järgima kõigi ettevõtjate puhul seadust ja võrdse kohtlemise reegleid.

Kuidas Toftan loodab konkurentsis püsida?
Martin Arula sõnul panustab AS Toftan tulevikku ja loodab edukalt konkurentsis püsida. „Sügisel teeme haava, lepa ja kase proovisaagimise,” rääkis ta plaanist toormeskaalat laiendada. Kui ettevõtmist saadab edu, ei välista tehasejuht kolmandagi tootmishoone rajamist.
Samuti on ettevõte esirinnas metsauuendamisel. Toftan on oma 11 000 hektari metsaga Põlva ja Võru maakonnas RMK järel suurim metsaomanik. „Paljudelt, nii „kährikutelt” kui ka suurmetsaomanikelt oleme metsa kokku ostnud, paljud pole peale kehvasti tehtud lõppraie midagi metsas teinud,” nentis Arula. „Me oleme siis metsa korda teinud, märksõnadeks on uuenduste, vahekasutuse ja harvendusraie õigel ajal tegemine. See on midagi muud, kui n-ö kährikute foon taga kisab: lõppraie tuleb kähku ära teha ja vahepealsest on jumala ükskõik.”
Sel kevadel on Toftan 2000 hektarile istutanud 100 000 kuuse- ja männiistikut, sügisel on plaanis istutada veel 200 000. „Eestis on metsamuld väga viljakas, rohi pääseb kasvama ja väikesi potitaimi istutades peaks raiesmikul kaks korda aastas niitma, mis on väga kulukas,” selgitas Martin Arula Toftani valikut kasutada kolme- kuni viieaastasi istikuid. Tema sõnul kahjuks Leedu omi, sest Eesti omi ei jätku.

Toftan arvudes
Tootmismaht 2017. aastal:
Toftan 1 – 194 000 m³
Toftan 2 – 60 000 m³

Töötajaid:
Toftan 1 – 117
Toftan 2 – 20

Toodetavaid saematerjalisorte – 650
Metsamaad omanduses – 11 000 ha

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 31/05/2018 09:24:55

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia