Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva

Vallavalitsus likvideerib ebaseadusliku laskepaiga

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Maas vedelevad märklehed, mille sees on erinevate kaliibritega augud. Muldvall märklaua taga on vaevalt kaks meetrit kõrge. Foto: erakogu

Setomaa vallas Rõsna küla külje all riigimetsas on jahimehed kohalike elanike kinnitusel juba aastakümneid loata märgilaskmist korraldanud, möödunud nädalavahetusel kohapeal käinud vallavanem Raul Kudre lubas ebaseadusliku ja ohtliku laskekoha likvideerida.

„Selles kohas ei tohi lasketiiru pidada,” kinnitas Raul Kudre, kelle sõnul puudub vastavaks tegevuseks nõutav kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku luba. „Koristame laskekoha sealt ära. Ümbruses on ka prügi maas, näiteks vana lastevanker ja muud sodi, viime siis ühekorraga kõik minema ja korrastame koha ära.” Kudre lubas informeerida ka maa-ametit, sest tegu on riigimaaga. Märkilaskmiskoht asub 1,5 kilomeetri kaugusel Mikitamäe asulast, tegu on endise valla prügimäega, mis on kinni aetud.
Relvaseaduse järgi peavad lasketiirus ja laskepaigas olema nähtavale kohale välja pandud ohutusnõuded, sisekorraeeskiri ning laskmise eest vastutava isiku nimi. Sellel isikul peab olema Eesti Laskurliidu, Eesti Jahispordi Liidu või Eesti Practical-laskmise Ühingu välja antud laskeinstruktori litsents.
Samuti ei vasta Rõsna märkilaskmiskoht ei lasketiiru ega laskekoha nõuetele: siseministri määruse järgi peab lahtises lasketiirus märkidejoone taga olema vähemalt 3,5 meetri kõrgune ohutusvall kuulide vastuvõtuks (püüdmiseks). Laskeala külgedel peavad olema vähemalt 2,5 meetri kõrgused ohutusvallid või kuulikindlad seinad.
Lahtise lasketiiru ohutusala ulatus laskmise suunas, märkidejoone taga peab olema väikese kaliibriga tulirelvast laskmiseks ja sileraudsest tulirelvast kuuliga laskmiseks vähemalt kaks kilomeetrit ja täiskaliibriga tulirelvast laskmiseks vähemalt viis kilomeetrit. Ohutusalas ei tohi olla hooneid ega rajatisi. Ohutusala piir peab olema märgistatud hoiatussiltidega nii, et ohutusalale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussilt peab olema mõõtmetega 1 x 0,5 meetrit. Kollase põhjaga hoiatussildil peab olema punane kiri «SEIS! LÄBIKÄIK KEELATUD! LASKMISED!».
Laskepaiga puhul on nõuded mõnevõrra leebemad: see peab olema rajatud selliselt, et märkidejoone taga olev pinnas tagaks kõigi kuulide vastuvõtu ning välistaks nende rikošettimise ohu. Laskmise ohutus laskepaigas tuleb tagada sellega, et on paigaldatud ajutine piire ja hoiatavad sildid ning ajutised valvepostid.

Mõni seeneline võinuks kuuliga pihta saada
Kohalike elanike kinnitusel on ümbruskonnas head marja- ja seenemetsad ning hooajal on mets korjajaid täis. Nõuetele mittevastavast laskekohast võinuks asjaolude kehva kokkusattumise koral kuulid välja lennata ja mõnda seenelist tabada.
„Mina ei teadnud sellest midagi, et seal märki laskmas käiakse, ma muidugi ei käi seal ka väga sageli," kommenteeris vandeadvokaat Indrek Lillo, kelle suvekodu asub ebaseadusliku laskepaiga läheduses. „Selline asi ei meeldi mulle üldse ja on kahtlemata ohtlik. Selles metsas käiakse palju seenel ja marjul, sõidetakse jalgrattaga. Ja kui lasketiir on ebaseaduslik, siis selline asi tuleb kohe likvideerida!“
Vallavanem märkis, et Rõsnas ei saanud märkilaskmiskoht olla hädavajalik, sest näiteks Saatses asub ametlik lasketiir, kus huvilised saavad täiesti seaduslikult laskmistäpsust treenida.

Politsei seadusrikkujaid ei tabanud
Kagu politseijaoskonna vanemkomissar Raino Sau selgitas, et ka politseile on jõudnud info, et Setomaa vallas Rõsna külas on keegi vanasse liivakarjääri üles seadnud märklaua ning ilmselt käib seal laskmist harjutamas.
„Laekunud vihjet oleme koostöös keskkonnainspektsiooni ametnikega kohapeal kontrollimas käinud, ent vahetult sealt kedagi seaduserikkumiselt tabanud ei ole,” ütles ta. „Küll aga oleme igaks juhuks ennetavalt ühendust võtnud kohaliku jahiseltsi esimehega, kellel palusime jahiseltsi liikmetele üle korrata relvade käitlemisele esitatavad nõuded, et välistada võimalikud seaduserikkumised seaduslike relvaomanike poolt. Lisaks kutsun kõiki kohalikke üles politseile kohe teada andma, kui keegi peaks sealkandis kahtlasena tunduvat tegevust märkama või liivakarjäärist kostvaid laske kuulma, Nii saame vahetult asjaolusid kontrollida ning võimalikku seaduserikkumist selgitada.”
Vallavanem hindas märklaualehe järgi, et viimati käidi seal laskmist harjutamas ilmselt mõni kuu tagasi. „Autojäljed olid küll värsked, aga kõrvalt oli liiva võetud, ehk käidi hoopis liiva järel,” oletas ta. „Majad on sellest kohast kaugel, keegi polnud viimasel ajal paugutamist kuulnud.”

Jahimeeste pealik õigustas omavolilisi laskeharjutusi
„Mis sellest siis on, kui jahimehed paar-kolm korda aastas sinna laskma käisid?” küsis kohaliku Mäe jahtkonna esimees, endine Mikitamäe vallavanem Aare Poolak, kelle hääles oli tunda selget pahameelenooti. „Oleks siis keegi surma saanud või midagi! Midagi pole ju juhtunud. Käime ju jahis ka, ikka püssi lastakse ja kuulid lendavad. Meil on väga korralikud jahimehed, kunagi pole mingit õnnetust juhtunud.”
Kas ka Poolak ise on koos oma jahimeestega laskekohas märki lasknud? „Ei, mina ise käisin viimati majandi ajal ja siis nüüd eelmisel reedel, võtsin sealt puki ära,” väitis jahtkonnas esimees ja ütles etteheitvalt: „Sealt kõrvalt on liiva varastatud ja nüüd siis arvatakse, et kui jahimehed seal laskmas käisid, ju varastasid liiva kah!”
„Selle lasketiiruga pole kohalikel mingit probleemi, ainult need, kes metsa kokku ostavad ja vanamutte petavad, nemad tulevad õiendama, ma olen täitsa vihane kohe!” kommenteeris üks Mäe jahtkonna jahimees, kes soovis ajalehes jääda anonüümseks. Ise pole mees enda kinnitusel aastaid seda laskepaika kasutanud. „Kunagi, kui uue vintpüssi ostsin, siis proovisin,” ütles ta. „Aga mehed, kes ikka peapauku tahavad teha, lasevad seal tikutopsi pihta.”
Aare Poolak lubas, et jahimehed probleemi tekitanud kohas enam laskmist ei harjuta. „Politsei ka helistas ja ütles, et ärge enam seal laske,” märkis ta.
Kas poleks lihtsam vallast lasketiiru jaoks luba võtta? „Mis te räägite?! Neid nõudeid on ju täiesti võimatu täita!” pahvatas Aare Poolak.

Omal maal laskmise harjutamiseks tuleb järgida relvaseadust

§ 84 Lasketiir ja laskepaik

(1) Lasketiir on käesoleva seaduse mõistes laskevõistlusteks või -harjutusteks alaliselt kasutatav ehitis, ruum või territoorium.

(2) Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.

(3) Lasketiiru või laskepaiga rajamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada.

(4) Lasketiir või laskepaik peab asetsema, olema rajatud ja seadistatud selliselt, et selle kasutamisel on tagatud lasketiiru või laskepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus ning välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade pääs laskmispiirkonda.

(5) Lasketiir ja laskepaik, kus korraldatakse spordivõistlusi, peab olema ehitatud ja varustatud vastava rahvusvaheliselt tunnustatud spordiorganisatsiooni nõuete kohaselt.

(6) Lasketiirus ja laskepaigas peavad nähtavale kohale olema välja pandud ohutusnõuded, sisekorraeeskiri ning laskmise eest vastutava isiku nimi.

(7) Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded kehtestab siseminister määrusega.

(8) Käesoleva paragrahvi mõisted ja nõuded ei laiene kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiirule.

Nimetatud määruse leiate siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/920908.

Allikas: Andero Sepp, veebikonstaabel

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 31/05/2018 09:28:39

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia