Põlva vallavolikogu esimehe kohalt tagandatud Igor Taro annab hoogu liikumisele Eesti 200 ja valmistub Riigikokku pürgima. Foto: Ülle Harju

Põlva vallavolikogu esimehe kohalt esmaspäeval maha võetud Igor Taro hakkab liikumise Eesti 200 toel riigikokku pürgima, uued võimupartnerid on Põlva vallas Kesk- ja Reformierakond.

Igor Taro umbusaldamise poolt oli vallavolikogu erakorralisel istungil 16 volikogu liiget ja vastu kaheksa, kolme volikogulast polnud hääletusel kohal. Taro selja taha jäid omad (VL Tuleviku Põlvamaa) ja SDE esindajad, teised hääletasid ta volikogu eesotsast maha.
Uue volikogu esimehe valimiseni (ilmselt 21. juunil) täidab volikogu esimehe ülesandeid aseesimees Anne Nook (Keskerakond). Uus koalitsioonileping on sõlmitud Reformierakonna ja Keskerakonna vahel.
Umbusaldamise teemal ettekande teinud volikogu liige, endine Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba (Reformierakond) ütles, et Põlva valla elu suunavate otsuste tegemine on takerdunud. Ta lisas, et volikogu esimeest iseloomustab suutmatus teha koostööd osaliste vahel ning ta ei tule oma ülesannetega toime. «Sellise olukorra jätkumine on valla arengule kahjulik.»
„Rääkigu, mida nad räägivad, ikkagi oli vallamaja ehitus peamine tüliküsimus, ennekõike vallavanem Georg Pelisaarega,” kommenteeris Igor Taro. Tema hinnangul pole uue maja ehitamine enam kui kahe miljoni euro eest mõistlik.
„Vallamaja on vallavalitsuse töö korraldamise vahend, mitte koht, kuhu panna kõige suurem ressurss!” leidis Taro. Ta on enda sõnul arvamisel, et ehitusse maetava raha võiks paigutada hoopis koolide, huvihariduse ja sotsiaalteenuste arendamiseks. Vallavalitsus võiks tema hinnangul kolida endisse maavalitsuse majja, mille vald oleks Taro hinnangul suure tõenäosusega riigi käest endale saanud.
Et Põlva vald ei peaks uut vallamaja ehitama, esines vastava jõulise avaldusega ka keskerakondlasest maaeluminister Tarmo Tamm, vastandudes sellega Põlvas võimul olevatele erakonnakaaslastele.
Keskerakonna uus koalitsioonipartner Reformierakond avalikkuse ees uue vallamaja ehitust jõuliselt ei toeta, rõhudes sellele, et enne oma seisukoha väljaütlemist tuleks teha võimalike variantide kohta analüüs. Küll ütleb Reformierakonna arvamuse kohta üht-teist fakt, et volikogu eelmise, 17. mai istungi esialgses päevakorras oli eelnõu endise maavalitsuse maja tasuta võõrandamise taotlemiseks. Reformi- ja Keskerakonna häältega hääletati eelnõu aga päevakorrast välja.
Kes saab Põlva vallavolikogu uueks esimeheks, pole veel selge, küll on kindel, et vallavanemana jätkab Georg Pelisaar.

Pelisaar selgitas võimupöörde tagamaid
Enne Igor Taro umbusaldamist kommentaaridest keeldunud Põlva vallavanem Georg Pelisaar selgitas nüüd, miks koostöö Taroga tema jaoks võimatuks muutus.
„Põhipõhjuseks olid ikka volikogu esimehe teravad väljaütlemised,” põhjendas Pelisaar. „Nn soolotamine – ütles välja oma isikliku seisukoha ilma vallavalitsuse, koalitsiooni ega volikoguga kooskõlastamata. Kui volikogu esimees juba midagi ütleb, siis võetakse aga seda nagu koalitsiooni seisukohta.”
Georg Pelisaar tõi näiteks Taro üleskutse võtta ametist maha Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto. „No sorry, selline väljaütlemine ei sobi kuidagi Põlva vallavolikogu esimehele,” leidis Pelisaar. „Vallamaja küsimuses läksid ka jah seisukohad lahku, aga selle asja oleks saanud panna paika hääletamisega. Selle asemel käis aga Taro ilma teistega arutamata välja eelnõu, et vald küsiks endale endise maavalitsuse maja. Ilma arutamata, kui palju selle hoone remont võiks maksma minna! Riigi poolt mõne aja eest tellitud analüüsi järgi võiks see summa olla vähemalt 1,3 miljonit eurot.”
Millistele peateemadele keskendub uus koalitsioon, seda on Georg Pelisaare sõnul veel vara öelda. „Tegeleme praegu koalitsioonilepingu läbiarutamisega,” sõnas ta. „Aga loodan, et see koalitsioon tuleb sama kindel ja üksmeelne, nagu meil Põlvas neli aastat koos Reformierakonnaga oli.”
Pelisaar lisas, et reformarite plussiks on see, et on juba teada, mida neilt on oodata. Uueks volikogu esimeheks sobiks Pelisaare hinnangul seda ametit toona pidanud Kuldar Leis, Leisi äraütlemise korral aga keegi teine, kes peab kinni samadest põhimõtetest.

Igor Taro hakkab jõuliselt riigikokku pürgima
„Hakkan liikumise Eesti 200 maakondade suuna juhiks,” avas Igor Taro oma edasisi plaane. Tema sõnul on tegu palgalise töökohaga, lisaks jätkab Taro Värska kuurortravikeskuse palgalise nõunikuna. Seetõttu ei ole vaja tema toetajatel muretseda, kuidas ta igapäevase leiva lauale saab.
Küll on tal enda sõnul nüüd aega Eesti 200-le hoog sisse lükata, samuti ei teinud Taro saladust, et soovib kandideerida ja saada riigikokku.
3. mail oma poliitilise manifesti avaldanud liikumine Eesti 200 on seni avaldanud viie eestvedaja nimed: IT-ettevõtte Nortal juht Priit Alamäe, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Kristina Kallas, sotsiaalteadlane Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi juht Küllike Saar ja LHV panga juhatuse liige Indrek Nuume. Kallas ütles Postimehele, et nendega on liitunud umbes 40 inimest.
Eesti 200 ei välista valimistel osalemist, milleks tuleb aga erakond luua.
„Olen käinud Eesti 200 aruteludel jagamas oma kogemusi maaelu ja selle struktuuride arendamisest,” selgitas Igor Taro. „Mul on kohalike inimestega suhtlemise kogemust piisavalt, nüüd, kui volikogu juhtimine ära jääb, saan sellele ettevõtmisele vunki mano anda!”
Igor Taro hinnangul on Eesti ühiskonnas ootus uue poliitilise jõu järele, võib öelda isegi tellimus. Kagu-Eestis loodab ta endale taustajõudu saada kohalike omavalitsuste valimiste eel loodud Tuleviku Põlvamaa valimisliidust, kus on inimesi kolmest erakonnast, lisaks erakondadeväliseid ettevõtlikke ja sõnakaid inimesi.
„Eesti 200 plaan hakkab paika minema, mida riigikogus teha,” teatas Taro. „Seni on kõneldud, et haldusreform oleks justkui tehtud, kui maavalitsused on kaotatud ja valdade piirid ümber tehtud. Meil oleks aga vaja riigiaparaati, mis annaks teenust igas maakonnas, aga ei koormaks liialt riigi rahakotti. Põlvas on olnud väga palju võitlust kohapealsete teenuste hävitamise vastu. Aga teenuseid on võimalik säilitada ka palju väiksemate kuludega, ARK ja Telia on selles asjas head näited. Näiteks registreerisin just telefoninumbri enda nimele ümber – ei pidanud Tartusse sõitma, sain seda endiselt Põlvas teha!”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 31/05/2018 09:36:22