Tulimadu. Foto: Kelli Aia

Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna endine meister Lauri Tamm valmistas koos viieliikmelise skulptorite meeskonnaga Uue-Antsla rahvamaja juures puidust skulptuure. Selle aasta puukunstipäevade teema oli „Eesti 100”.

Viie päeva vältel valmisid neli skulptuuri ja üks tuleskulptuur, nende materjal pärines ümberringi asuvast pargist. Puukunstipäevade viimase päeva, 1. juuni õhul kogunesid inimesed Uue-Antsla rahvamaja juurde, et üheskoos tänada skulptoreid puukujude eest ning vaadata skulptuuri „Tulimadu” süütamist.
Tuleskulptuuri autorite Anna Otsolaineni ja Margarita Germane sõnul koosneb skulptuur kahest sümbolist – Eesti mütoloogilisest ja ürgsest olendist ussist ning neljast silmast. Otsolainen lisas, et nad said inspiratsiooni ka ussisõnadest, millest muinasjuttude järgi on välja arenenud eesti keel, ja on oluline, et see keel olemas oleks. „Silmad on aga tulevikku vaatav jõud. Ja just mao silmad – et meie Eesti vabariik kestaks veel sadu ja sadu aastaid,” selgitas ta.
Germane ütles, et tuleskulptuuri ehitamise ajal rääkisid nad Otsolaineniga palju elust, inspiratsioonist, kunstist ja suhetest looduse ning teiste inimestega. Ta lisas, et nad panid skulptuuri ehitamisesse viie päeva jooksul palju energiat ning seda põlema pannes tuli valget suitsu. „Ma ütlesin Annale, et selles on nii palju positiivset energiat ja see on nii puhas,” sõnas Germane.
Puukunstipäevade raames valmisid skulptuurid „Eesti sümbolid”, autor Lauri Tamm; „Eesti Vabariik 100 kuni lõpmatus”, autor Silver Rannak; „Ingrid”, autor Mari Hiiemäe; „Luuaviskaja”, autor Silvester-Kahrut Vilbaste. Kolm skulptuuri jäävad Uue-Antsla rahvamaja juurde ning Vilbaste „Luuaviskaja” viiakse Nõiariiki.
Antsla valla kultuuri- ja noorsootöö spetsialisti Merle Tombaku sõnul kõik skulptuurid betoneeritakse, et vältida nende ümberkukkumise ohtu.
Tombaku sõnul sai puukunstipäevade mõte alguse viis aastat tagasi, mil tema kolleeg Liana Neeve rääkis sellest, kuidas Lauri Tamm oma Tartu kunstikooli tudengitega tegid skulptuure Navitrolla juures, ning siis valmisid pingid „Aksel Kersna” ning “Tsirkus”, mis asuvad Antsla linnas.
Tombak ja Neeve tegid Lauri Tammele ettepaneku teha midagi samalaadset suuremalt ka Antslas ning nii toimusid järgmisel aastal esimesed puukunstipäevad Antsla kultuurikeskuse juures, aasta hiljem Tsooru rahvamaja juures ning eelmisel aastal Vana-Antslas.
Tombaku sõnul oli sel aastal algul plaanis puukunstipäevad korraldada Kobelas, kuid pärast ühinemist Urvaste vallaga otsustati Uue-Antsla kasuks. „Küll oleks tore, kui saaks puukunstipäevi teha veel Urvastes ja Kobelas, siis oleks mu süda rahul,” ütles Tombak, „aga kindlasti võiks veel mujalgi teha.”

 

Autor: Kelli Aia
Viimati muudetud: 07/06/2018 09:29:09