Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
10°
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva

Valgas avati tantsujuht Minni Vähi mälestuspink

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: Valga vallavalitsus

Eile avati Valgas Säde pargis  mälestuspink rahvatantsujuht Minni Vähile, kelle 95. sünniaastapäeva tähistati sel aastal. Tänukontserdil esinevad kohalikud rahvatantsukollektiivid.

Tegu on inimesega, keda julgelt Valgamaa tantsumemmeks võib nimetada. Minni Vähi (noorpõlvenimega Neering) sündis 16. märtsil 1923 Valgas. Peres oli kokku viis last. Põhilise osa lapsepõlvest veetis Minni, kellel sünnitunnistuse järgselt nimeks hoopis Minna, Uue tänava majas number 14, kus tema isa pidas villavabrikut.

Haridusteed alustas neiu Valga algkoolis ja jätkas Valga naistööstuskoolis, mille lõpetas õmblemise erialal. Oma erialal pole ta seejuures töötanud päevagi. Samas oli ta hea õmbleja terve elu ning kõik vajalikud rõivaesemed endale, tantsijate rahvarõivad ja abikaasa näitetrupi kostüümid, on enamikus valminud tema käe all.

Juba varases koolipõlves hakkas ta tegelema tantsimisega. Tema esimene tantsuõpetaja oli Else Stahlberg, kelle käe all Minni balletti õppis. Kui Valga Säde teatris moodustati tantsutrupp, kutsuti Minni 1941. aastal sinna tööle. Mõni aeg hiljem läbis ta näitlejakursused ning temast sai teatri Säde kutseline näitleja 1948. aastani, mil teater lõpetas oma tegevuse.

Minni ja tema lavapartnerist abikaasa Hermann Vähi, kellega naine abiellus 1943. aastal, jäid aga elama endiselt Valka.

1950. aastal asus Minni Vähi põhikohaga tööle Valga pioneeride majja ning töötas ka Valga kultuurimajas, kus tema abikaasa oli direktor ja kunstiline juht, tantsujuhina. Hermann kutsus kultuurimajja kokku esimese täiskasvanute tantsurühma. Seda hakkas juhendama Minni, kellel oli küll suur esinemiskogemus, kuid kes polnud rahvatantsuga a varem kokku puutunud ega olnud  ka kedagi juhendanud. Oma rahvatantsualased teadmised omandas Vähi seminaridelt ning erinevatelt õpetajatelt. Tema eestvõttel hakati Valga rajoonis aktiivselt läbi viima igakuiseid seminare rahvatantsujuhtidele ning rahvatantsuga tegelemine hoogustus nii noorte kui täiskasvanute hulgas.

Tantsujuhina töötas naine 1978. aastani, mil läks pensionile ja lõpetas tervislikel põhjustel ka tantsuõpetamise.Vähi suri 6. mail 2011. aastal.

Pühendunud töö eest pälvis ta palju autasusid ja aukirju. Ise pidas Vähi tähtsaimateks ülemnõukogu presiidiumi aukirja ning Ullo Toomi auaadressi elutöö eest. Kindel koht on Vähil ka Valgamaa inimeste südames.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/06/2018 08:41:43

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia