Kommodoor Sauli sajandiprojekt: purjeklubi Otepää küngaste vahel

Elmo Saul on viimased aastad töötanud jahtide ja luksuskaatrite kaptenina ning ukse ookeanidele avas talle kodusel Nõuni järvel lapsepõlves purjetamine. Foto: Merike Toomet

Valgamaalt Nõuni kandist pärit Elmo Saul veab Nõuni järve ääres ettevõtmist, mida ta ise nimetab sajandiprojektiks – Nõuni purjeklubi.

„Kui vaadata Eesti jahtklubide ajalugu, siis on jahtklubi tegemine pigem saja aasta projekt, sest näiteks 1907. aastal asutatud Pärnu jahtklubil olid piki aastaid alguses vaid mõned jahid,” vastas Elmo Saul küsimusele, kuidas on Nõuni klubil viimastel aastatel läinud.

Elmo Saul, kes viimastel aastatel töötab elukutselise meremehena – erajahtide ja luksuskaatrite kaptenina ning koolitajana –, sai oma avamerepisiku just Nõuni järvelt. Tõsi küll, toona olid nad oma pinginaabriga ainsad, kes Nõuni järvel käisid tuult püüdmas.

Kuid sellest hoolimata oli just Otepää küngaste vahele peitunud järv Elmo Saulile aknaks maailmaookeanidele, sest kaheksa aastat tagasi tehti talle ettepanek viia üks jahtlaev Pärnust Kanaari saartele. Praeguseks on mees maailmameredel sõitnud juba 40 000 meremiili. „Hobist tuli elukutse,” tõmbas ta jutu kokku.

Kuus aastat tagasi otsustaski Elmo Saul anda noortele samasuguse võimaluse, nagu tal endal Nõuni järvel oli, ning ta rajas koos mõttekaaslastega Nõuni kunagisse koolimajja purjeklubi. Klubi algus oli tormiline: üheskoos leiti rakendus kümme aastat tühjana seisnud Nõuni koolimajale, PRIA ja Leaderi toel osteti Optimistid ning ümbruskonna lapsed võisid hakata harjutama Nõuni mitte just kõige lihtsamate tuuleoludega järvel.

Nõuni klubi sõprusklubiks sai Pärnu jahtklubi. Elmo Sauli sõnul on sõprusklubi vajalik, et see annaks lastele motivatsiooni ja teadmise, et nad ei jää igaveseks Nõuni järvele sõitma. „Muidugi võib ka niisama Pärnusse purjetama minna, kuid nüüd, kui teame, kellega seal suhelda, on see lihtsalt mõnusam ja mugavam,” ütles ta.

Tulemused ei lasknud ka ennast kaua oodata: klubi üks kasvandikest jõudis isegi Eesti koondisse, mis tähendab, et klubis tegeleti tipptasemel purjespordiga. Igal augustil toimus Nõuni järvel purjeregatt. Vanasse koolimajja veeti kanalisatsioon ja veevärk, ning üldse toodi mitme projekti abil valda kümneid tuhandeid eurosid.

Paraku oli eelmine aasta purjeklubi tegevuses vaiksem, kuna käis suur valdade liitumine, mistõttu kadus ka vallapoolne tugi. Kuid see on klubi arengus ülioluline. Hea uudis on aga see, et tänavu läheb klubi tegevus hooga edasi ning korraldatakse ka iga-aastane Nõuni purjeregatt.

Nõuni veehariduskeskus

Kuid ainult jahtklubi arendamisega Elmo Sauli ideed ei piirdu. Et klubi kasutab ära vaid murdosa koolimaja võimalustest, tekkis mõte kaasata sinna teisigi osalisi ning rajada Nõuni kunagisse koolimajja Lõuna-Eesti veehariduskeskus.

„Veehariduskeskusest teenitud tuludega saaksime püsiva sissetuleku, millega maksta treeneritele, sest olgem ausad, hobikorras jahtklubi vedada lõpmatuseni ei jõua,” rääkis ta.

Kuid milline perspektiiv on üldse sisemaa jahtklubidel? Elmo Sauli sõnul tulevad sisemaa jahtklubidest väga head purjetajad, kuna tuuleolud on järvedel keerulisemad kui avamerel, nii saadakse just järvedel väga hea kogemus.

Samuti ootab jahtklubi endaga liituma mitte ainult lapsi, vaid ka täiskasvanuid. „Maailmas on muutunud populaarseks jahiga matkamine. Miks mitte ei võiks ema-isa osta jahi ning minna sellega näiteks Turu saarestikku matkama. Kui suudaksime Lõuna-Eestis teha klubi, kus oleksid avamerel võistupurjetamisest huvitatud noored ja matkapurjetamisest huvitatud täiskasvanud, oleks vägev,” võttis Elmo Saul tulevikusoovid kokku.

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril II” raames.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 14/06/2018 09:24:24