Ettevõte toodab peale savitoodete ka lubjatooteid, nagu geolakti ja lubikrohve, ning Martin Hüti sõnul leiavad need Eesti inimeste seas järjest enam kasutust. Foto: Sander Silm

Aastas pole just palju päevi, mil mõni Lõuna-Eesti ettevõte jõuab üleriigilise meedia esikülgedele, kuid hiljuti suutis uudiskünnise ületada Põlvamaal Moostes tegutsev savi- ja lubjasegusid valmistav Saviukumaja OÜ, mis osales Katari kuningliku perekonna liikme puhkemaja ehitusel ning millega ettevõte avas endale ukse Araabia jõukale turule.

Möödunud aasta lõpus võttis Saviukumajaga ühendust Katari ehitusettevõte, kes peatöövõtjana ehitas kuningliku perekonna liikmele, Katari emiiri vennale nn meeste maja ehk Men's Majlisi. Selline hoone, kus neljapäevaõhtuti, pärast väsitavat töönädalat võõrustatakse oma sõpru, on igal enesest lugupidaval Katari mehel.

Hoone mastaapidest annab aimu ainuüksi tõsiasi, et selle maksumuseks oli planeeritud 300 miljonit eurot, kuid juba jaanuaris oli eelarve 40 miljoni euro võrra lõhki.

“Üheks põhjuseks oli kindlasti nõudlik klient ehk emiiri vend, kes hoidis ise hoone ehitusel silma peal, ning palju asju tehti juba ehituse ajal ümber,” rääkis Saviukumaja meister ja Katari projektijuht Martin Hütt.

Tõeline väljakutse

Meeste maja oli viimistlustööde poolest tõeline väljakutse: ülalt vaadates kosmoselaeva meenutava hoone seinad kaeti kumerate paneelidega, mille liitekohad täideti silikooniga. Kuid lubikrohvis, millega paneelid krohviti, ei tohtinud olla ühtegi mõra ega nähtavat liitekohta ja seda ajal, kui krohvitava seina temperatuur võib seal suve keskpäeval tõusta kohati saja kraadini.

Et esmalt palgatud Belgia firma ei saanud selle tööga hakkama, leidiski peatöövõtja Eesti ettevõtte kontaktid ning Saviukumaja juht Marko Kikas sõitis ise Katari kohale, kus suutis enda väljatöötatud lahenduse tellijale maha müüa.

Krohvitööde tegemiseks Kataris asutati eraldi firma OÜ Uku Masters ning tippajal oli Doha objektil tööl 54 meest, neist 26 Eestist, ülejäänud olid Saksamaa ja Poola firmadest. Ühtekokku tegi Uku Masters krohvitöid ligi 9000 ruutmeetril, sellest 6200 fassaadruutmeetrit krohvisid Eesti ettevõtted. Siseruumides tegi Uku Masters krohvitöid lepingu alusel 2800 ruutmeetrit ja seal töötasid Saksa ja Poola partnerid.

“Euroopa firmade töö on kvaliteetne, kuid kallis, mistõttu objekti jäid lõpetama Marokost pärit krohvijad, kuid just nüüd saime kõne, et nad ei tule oma tööga päris hästi toime. Nii et pole välistatud, et peame Katari veel paariks nädalaks tagasi minema,” ütles Marko Kikas.

Uks araabia turule

Mais toimus Dohas esinduslik ehitusmess Project Qatar, millest Saviukumaja võttis samuti osa ja mitte sugugi edutult. “Kui ütlesime, mis objektil Kataris töötasime, siis noogutati kohe tunnustavalt pead ja rohkem ei küsitud. Koostööpakkumisi tuli nii palju, et me pole suutnud neid isegi läbi töötada,” näitas Martin Hütt visiitkaartide pakki.

Marko Kikas lisas, et kuigi ka väikeses Kataris liiguvad rahasummad, mis on meie silmis täiesti ulmelised, vaatavad nad araabia turgu tervikuna ega keskendu tulevikus ainult Katari turule.

Ent ka Katari turg on väga perspektiivikas, kuna riigis viiakse ellu rohelise Katari projekti, mille eesmärk on arendada jõukas naftariigis säästlikku arengut, kasutades muu hulgas rohkem ka kohalike loodusvarasid – savi, lubjakivi ja liiva.

“Kuninglik perekond annab siinkohal ise väga hea eeskuju, kasutades oma esindushoonete ehitusel keskkonnasäästlikke materjale, nagu savi- ja lubikrohvid,” ütles Martin Hütt.

Oskusteabe eksport

Kuid araabia ettevõtted pole ainukesed, kes on koostöösooviga pöördunud Saviukumaja poole. Lisaks Euroopa ettevõtetele on võimalike tulevaste partnerite seas nii Hiina sisekujundajad, keda paelub savivärvide ja -krohvide kasutamine sisekujunduses, kui ka Inda riiklik ettevõte, kes hakkab ehitama savist 30 miljonit väikse eelarvega maja.

Indias on saviehitusel väga pikk traditsioon, kuid sellegipoolest pöörasid nad pilgu Põlvamaa ettevõtte poole lootuses leida uut tehnoloogilist lähenemist.

“Liialdades võib öelda, et kui kõik need ideed teoks saaks, siis võiksime põhimõtteliselt Eesti savist ja liivast tühjaks kaevata ja Indiasse või kõrbesse eksportida,” rääkis Marko Kikas. “Kuid kõik see on ju jabur! Milleks eksportida liiva ja savi sinna, kus see on olemas! Mõistlikum on müüa oskusteavet.”

Kuigi oskusteabe ekspordist on võimalike partneritega juba ka räägitud, ei soovinud Marko Kikas detailidesse laskuda, kuna tegu on ikkagi veel väga tooreste kokkulepetega. Ta lisas, et Kataris on saviplaatide tootmiseks ideaalsed tingimused: olemas on vajaminev liiv ja savi ning odav gaas. Lisaks sellele on sealsete firmade investeerimisvõimekus märkimisväärne. “Katar on ikkagi riik, kus miljonid on peenraha,” tõdes Kikas.

Maailmatasemel savitooted Lõuna-Eestist

Saviukumaja on Eestis ainuke ettevõte, mille savikrohvid on katsetatud Saksamaal DIN-standardi järgi, seega on tagatud nende toodete maailmatasemel kvaliteet. Ettevõte toodab peale savitoodete ka lubjatooteid, nagu geolakti ja lubikrohve, ning Marko Kikas ja Martin Hütt kinnitasid, et looduslikud materjalid leiavad Eesti inimeste seas järjest enam kasutust.

“Varem teadsid meie tooteid ökoehitajad, kuid nüüd leiavad meid üles ka täiesti tavalised inimesed, kes teevad näiteks oma korteris remonti, sest savivärvidega saab suurepäraselt värvida ka kipsi ja isegi puitu,” rääkis Marko Kikas.

Lõuna-Eesti inimeste jaoks peaks tema sõnul olema Saviukumaja tooteid ostes veel üks müügiargument: kuna ettevõte on kohalik, jääb raha Lõuna-Eestisse ning nii võidavad kõik kohalikud inimesed.

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti "Elu kahe maailma piiril II" raames.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 14/06/2018 09:57:31