Sissepääs Odessa ooperiteatrisse. Foto: Urmas Paidre

Miljonilinna Odessat iseloomustab suurepäraselt fraas „seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline”. Väliselt on tsaariajastu suuruselt Venemaa kolmas linn, täpsemalt selle kesklinn, imeilusa arhitektuuriga (enamasti Prantsuse ja Itaalia mõjutustega), mille on omal ajal loonud Euroopa parimad, kuid üldiselt meenutab eluolu 1990ndate alguse Eestit.

Nii Odessa kui Võru linna ajaloos on oluline tegelane olnud keisrinna Katariina II, tema käsul rajati mõlemad linnad. Odessa on muidugi linn, millel oli toona strateegiliselt tähtis asukoht, Odessa sobis sadama- ja tööstuslinnaks. Võru selle poolest Odessaga võistelda ei saanud ega saa.

Odessa ei asu Eestist kaugel – miljonilinn jääb meist vaid kahetunnise lennusõidu kaugusele, kuid see lend on tavapärasest erinev. Kuumaastik – just see märksõna iseloomustab tunnet, kui Nordica lennukompanii lennuki rattad puudutavad Odessa lennujaama maandumisrada. Asfalti leidub sel kohati: aeg ja hooletus on lennuraja kattel teinud oma töö ning asfalt on asendunud lihtsalt aukudega.
Lennujaam ise on miljonilinna kohta väike ja tagasihoidlik. Piisab kahest turvaväravast, poode on üks ning seegi mahub heal juhul 70 ruutmeetrile. Kuid lennujaama ainsas kohvikus osatakse raha küsida kolm kuni neli korda rohkem kui kesklinna restoranides.

Enne n-ö linnaluba tuleb lennujaamas läbida passikontroll, mille tulemuseks on umbmäärane tempel passis. Lennujaamast kesklinna on ligikaudu 12 kilomeetrit, kuid see sõit võtab umbes pool tundi, sest Odessas on väga suured ummikud.
Kõige mõistlikum viis Odessas pikemaid otsi sõita on võtta takso, mis on näiteks Eesti hindadega võrreldes imeodav. Lennujaamast kesklinna saab umbes kolme euroga. Kolm-neli kilomeetrit sõitu maksab üks kuni kaks eurot.
Muidugi tuleb Odessas kogemusi koguda ka ühissõidukeid kasutades, seal võtavad võimust vanad Ikaruse bussid ning visuaalselt väga väsinud trammid, mille pilet maksab 10 eurosenti.
Liiklust Odessas võib üldiselt nimetada kaootiliseks, kuid toimib siiski teatud reeglite järgi, see kannatas isegi rolleriga liiklusesse minekut ning hakkama saamist.
Autopark, mis Odessa tänavail sõidab, on seinast seina: on autosid, mis liiguvad näiteks ilma kapotita või mille ühel uksest on rooste tõttu enamik küljest pudenenud, kuid imetleda saab ka erinevates värvides üliluksuslikke Bentley’sid.
Kõige mõnusam ning ilusam on Odessas liigelda ikkagi jala, sest selle kesklinn pakub imetlusväärset arhitektuuri. Tõsi, mõneski kohas vanalinnas on hiilgava Euroopa arhitektide loodud hoone kõrvale vägisi sekkunud nõukogude n-ö kunstiteos, mis olemasolevaga paraku kuidagi ei haaku.

Linna peatänav kannab Deribassovskaja nime, mis tuleneb Odessa esimese linnapea José de Ribase nimest. Odessa kesklinnas on märgata väga palju rohelust, hulgalistesse parkidesse jätkub ilma ja olu nautima nii kohalikke kui turiste.
Mainimata ei saa jätta ka Deribassovskaja tänaval asuvaid arvukaid söögikohti. Just häid söögikohti on Odessas meeletult palju ning nendes keha kinnitada eestlase rahakotile üpris odav. Mitte just väga kallis restoranis, kuid heas söögikohas kesklinna peatänaval võib saada kolmekäigulise õhtusöögi koos klaasi-paari veiniga 10–12 euro eest. Hea Ukraina borš maksab kaks-kolm eurot ning Napoleoni koogi tükk üks euro.
Proovimata ei tasu jätta Ukraina köögi juurde käivat mädarõikaviina ehk hrenovuhhat. Seda väga spetsiifilise maitsega jooki poest osta ei saa, iga söögikoht valmistab seda ise oma retsepti järgi.
Ajalooliselt on Odessa olnud mõjutatud ka juutidest ja nende kultuurist, nii pakub vaimustava maitseelamuse foršmak, mis kodusemalt öeldes tähendab heeringarooga.

Söögi- ja joogikultuuri kõrval ei saa mainimata jätta ka Odessa kultuurielu. Nimelt asub linnas imeilus ja võimas ooperiteater, kus modernset balletti võib parimatel kohtadel istudes nautida 10 euro eest. Tase on suurepärane ning ooperiteatri kalender väga tihe. Ooperiteatri hoone, nagu Odessa linnagi, on projekteerinud Euroopa tipud – Austria arhitektid – ning seepärast meenutab see ka Viini ooperit.

Käimata jätta ei tasu Odessa turulgi, kus sõna otseses mõttes võib näha ja tunda igasuguseid sulelisi ja karvalisi. Seal on tavapärane pilt, et liha külmutust ei vaja ning vedeleb lettidel, kust soovija saab valida oma käega sobiva tüki, kass või koer kogu tegevust väga lähedalt jälgimas. Kui Odessa vanalinnas võib märgata enamikus sissesõitnuid, siis turul on kõik oma ja ehe ning väljendab tegelikku linna eluolu.

Odessa sobib suurepäraselt nostalgiareisiks, et mitte unustada, millistest oludest on Eesti arenenud selliseks, nagu ta tänapäeval on. Lisaks ajarännakule pakub linn kõigile midagi: tegevust jagub nii lihtsalt puhkajatele, pidutsejatele, kes saavad seda teha Arkadia rannaalal, kus päeval leiab imelisi päevituskohti ja öösel klubisid ööelu nautimiseks, kui ka sportijatele, sest sporditaristu on linnas arenenud. Kõike seda toetab mõnus Musta mere äärne kliima – päikest ja soojust jagub palju ja kõigile.

 

 

Autor: ANU KIKAS
Viimati muudetud: 05/07/2018 16:33:41