Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagu-Eestis on pakkumisel üle 450 töökoha

Kagu-Eesti kolmes maakonnas on töötukassa eilsetel andmetel pakkuda üle 450 töökoha, värskelt avaldatud tööjõuvajaduse baromeetri järgi on väiksem või suurem tööjõupuudus ligi 70 erialal, enim vajatakse kokki, ehitajaid, logopeede ja hooldajaid, aga suur puudus on ka nii sõidukite kui inimeste juhtidest.

Kagu-Eesti tööjõupuudus on sarnane Eesti keskmisega. Nõutuim spetsialist on endiselt kokk.
Töötukassa Võrumaa osakonna tööandjate konsultant Anne Hiielo ütles, et kokkasid ja abikokkasid on Võrumaa kutsehariduskeskus valmis koolitama, kuid napib õppida soovijatest. Võru maakonnas on puudus ka metalli- ja puidutöötlejatest. Keeruline on leida veel masinõmblejaid, nii mõnigi õmblusettevõte on kaalunud võimalust kolida tootmine teise maakonda. „Alati on puudu ka müüjatest ja teenindajatest, kuna järjest vähem inimesi soovib töötada pikkades vahetustes ja nädalavahetuseti,” märkis ta.
Töötukassa Põlva osakonna juhataja Katri Mandeli sõnul on maakonnas lisaks kokkadele kõige nõutumad töötajad veel veoautojuhid ja keevitajad. Nimetatud erialadel on töötajatest nappus ennekõike seetõttu, et töö on vahetustega, kodust kaugel ja nõuab head tervist.
Kui suurt palka on tööandjad valmis hädasti vajatavale oskustöölisele maksma, ei söandanud Mandel hinnata, kuid märkis, et tööandjad ostavad näiteks kokkasid üksteiselt üle. „Palk ehk polegi seejuures kõige olulisem, mõnikord kallutab kaalukaussi hoopis sobiv graafik või perega koosolemist võimaldav vaba aeg,” nentis ta. Kodulähedane töökoht, tore kollektiiv ja hea ülemus võivad ka teiste ametite puhul palgast tähtsamad olla.
Õpetajaid otsitakse samuti palju. Katri Mandeli sõnul on sel erialal probleemiks, et tööd pakutakse osalise koormusega, 0,2 kuni 0,8 kohta, mistõttu peavad õpetajad mitme kooli vahet sõitma.
Tööjõud vajadus on suur ja kasvab sotsiaaltöö valdkonnas. „Järgmisest aastast peavad sotsiaalhooldajad olema koolitatud, seetõttu läheb töötajate leidmine raskemaks,” selgitas Katri Mandel. Ta märkis, et lisaks lähima 12 kuu tööjõuvajadust hindavale baromeetrile kasutab töötukassa ka pikema perspektiiviga analüüse (OSKA uuringud, mida teeb SA Kutsekoda). Neist lähtuvalt on noortel mõtet õppida näiteks logopeediks või psühholoogiks – tööd jätkub.

Kontoribeibe võib tõesti tööd otsima jäädagi
Eestis on endiselt sekretäride, raamatupidajate ja andmesisestajate tööjõu ülejääk. Lihtsat arvutiklõbistamistööd on eriti keeruline leida hariduseta ja töökogemuseta inimestel.
Anne Hiielo tõi Võrumaa kohta välja, et siin on liiga palju tegijaid ka iluteeninduse valdkonnas. „Juuksur, küünetehnik ja jumestaja on populaarsed koolituserialad, kuid vabu töökohti selles valdkonnas ei ole,” märkis ta.
Kagu-Eestis jäävad tööta ka alghariduse õpetajad ja lasteaiaõpetajad, kelle haridus ei vasta enam tänapäeva nõuetele. „Lapsi on vähem,” põhjendas Katri Mandel. Ta lisas, et väiksemate lastega soovitakse samas meelsasti tegelda.
Haldusreform pani liikuma tööjõu avalikus halduses. „Inimesed on liikunud tööle teise omavalitsusse, paljud veel otsivad sobivat tööd – pakutavad kohad mingil põhjusel ei sobi,” märkis Katri Mandel. Samas otsivad paljud vallavalitsused praegu mitmesuguseid spetsialiste alates kultuuri- ja sotsiaaltöötajatest kuni juristideni.

Vajalike oskustega töötajaid jääb üha vähemaks
Tööjõuvajaduse baromeetrit, mis prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite kaupa, koostab töötukassa kaks korda aastas. Baromeetri abil saavad tööandjad ja tööotsijad vaadata, millises piirkonnas ja valdkonnas on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või valitseb tasakaal. Prognoosi koostavad töötukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.
Kolme aasta jooksul, kui sellist baromeetrit on koostatud, on vajalike oskustega töötajaid tööturul üha vähemaks jäänud. Katri Mandeli sõnul on ka tööandjad sellest üha rohkem aru saamas ning pannud mõtlema selle üle, mis teeks just temast väärt tööandja ja milliseid töötingimusi peaks ta pakkuma.
Neile, kes hoolimata karjuvast tööjõupuudusest ikkagi tööd ei leia, soovitas Katri Mandel sihitu töökuulutuste lappamise ja CVde väljasaatmise asemel iseendasse vaadata. „Inimene võiks läbi mõelda, mida ta tegelikult teha tahab, mis on tulevase töö juures kõige väärtuslikum.”
Kõik tööealised, kes soovivad end täiendada või uut kutset omandada, on oodatud töötukassa karjäärinõustaja juurde. Aja saab broneerida e-töötukassas. Võimalus on saada igakuist õppetoetust, töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Samuti aitab töötukassa ümber õppida töötavatel inimestel, kes tervisemurede tõttu enam omal senisel tööpostil jätkata ei saa.
Tööjõubaromeetri leiab ja muud vajalikku infot saab töötukassa koduleheküljelt.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/07/2018 08:32:20

Lisa kommentaar