Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
-2°
Põlva
-1°
Otepää
-2°
Tartu
Antsla
-2°
Valga
-2°
Räpina
Tõrva
-1°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Elektri hinna tõus oleks Kagu-Eesti inimestele valus hoop

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Hüppeline elektri hinna tõus oleks rohkem elektrit kasutavatele taludele paras põnts. Foto on illustratiivne. Foto: Ülle Harju

Kui täitub Eesti Energia ennustus elektri hinna tõusust kolmandiku võrra, lööks see valusamalt Kagu-Eesti inimesi, sest siin on palgad väiksemad kui isegi Tartus, Tallinna omadest rääkimata.

Eelmisel nädalal teatas Eesti Energia, et järgmiseks talveks võib elektri hind ligi kolmandiku võrra kerkida, mis lööb valusamalt Kagu-Eesti tootjaid ja tarbijaid. Elektrita ei saa läbi enam ükski tootja ega pere.
Tiia Kivesti on väiketootja Mikitamäelt Müürsepa talust. Ta kuivatab elektrilises kuivatis marjapüreed, millest valmistab marjarulle.
„Kui elektri hind tõuseb, pean ka kuivatud püreepaki hinda 10–15 protsenti tõstma,” lausus ta. Praegu maksab pakk ligi kolm eurot, lisas ta.
Kivesti sõnul võib ka kodumaiste marjade hind tõusta, sest korjatud marjad tuleb enne müümist jahutada, sest muidu ei pea näiteks vaarikad turule sõitmisele vastugi. Jahutamine toimub samuti elektriga. Põuasel ajal võtab elektrit ka marjaistanduste kastmine.
„Nädalavahetusel oli vaarikakilo Tartus kaheksa eurot, aasta möödudes võib kümme olla,” tõi Kivesti näiteks. Ta küsis, et kas ikka kümne euro eest jagub piisavalt kodumaisele marjale ostjaid, seda enam, et kaheksagi on kõrge kilohind.
Klarika Hirv on Kõrgemäe talu perenaine Lasvalt. Talus on piimakari ja hobi korras tehakse ka kvaliteetset juustu ja sõira ning küpsetatakse leiba.
„Meil on kogu tootmine elektri peal, lüpsmisest juustude laagerdumiseni,” ütles Hirv. Ta lisas, et hinnatõus tuleb esmalt endal kinni maksta, sest piimakombinaat ilmselt kohe hinda piimatootjatele ei tõsta. Talu saadab osa piimast kombinaati.
„Oleme sundseisus, sest tootmises ei saa elektrita läbi,” lausus Hirv. Nad ise hoiavad kokku sealt, kust saavad.
Võrumaa taluliidu tegevjuht Marika Parv ütles, et teraviljakasvatajate kulud kasvavad samuti, sest vilja kuivatamine käib elektriga.
„Elektri hinna tõus tähendab, et kõik kodumaised toiduained kallinevad, sest nii piima kui ka liha tootmine ja töötlemine toimub tänapäeval elektriga,” sõnas ta.

Hüppeline hinnatõus näitab majanduse ebastabiilsust

Ka turismitaludes tuleb elektri hinna tõusu järel hinda tõsta. „Kui valitsus ja Eesti Energia tahavad hinda tõsta, tõstavad nagunii, sest varemgi ei ole rahvast kuulatud,” ei usu hinnatõusu ärajäämisse Eela Jää, Savi turismitalu perenaine Kanepi vallas.
Ta lisas, et kui hinda tõstetakse, peab ka tema seda tegema. „Hinnatõusu järel jääb alguses kodumaiseid külalisi mõneks ajaks vähemaks, kuid peagi harjuvad meie leplikud inimesed hinnatõusuga ja tulevad taas,” kõneles 19 aastat turismitalu pidanud Jää.
Ta lisas, et väljamaalased ei ole meie hinnatõusude järel kunagi tulemata jäänud.
Kodudes on kogu aeg raha loetud, eriti teevad seda pensionärid, sest isegi kahe peale ei küüni kuu sissetulek paljudel tuhande euroni.
„Oleme väikesed elektritarbijad ja elektri kuumakse tõus meid palju ei mõjuta, kuid kaupade hinnatõus avaldab küll mõju,” ütles Kaja (perenimi toimetusel teada), kes koos abikaasaga elab Kääpa külas Lasval.
„Mind häirib, et elektrifirmal on suur kasum, mille eest võiks ju liine korrastada, kuid vahel on liinitasu elektri hinnast kõrgem,” lisas Kaja.
„Hinna tõstmine kolmandiku võrra on ju hüppeline tõstmine, mis näitab majanduse ebastabiilsust,” ütles majandusharidusega Anneli Treumuth, kes peab pensionipõlve Vastseliina lähedal. „Loomulik hinnatõus on kaks-kolm protsenti.”
Treumuthi sõnul elavad inimesed kahe-kolmeprotsendilise hinnatõusu üle, kuid kolmandiku võrra tõstmise järel tuleb paljudel raskusi.
„Eesti valitsus ei mõtle sellele, kuidas tema nõrgemad elanikud, nagu pensionärid ja puuetega inimesed, peale sellist hinnatõusu toime tulevad,” ütles ta.
Senini on Treumuth elektri eest külmal ajal 100 euro ringis kuus maksnud, kuid kui tuleb hüppeline hinnatõus, on seda kohe tunda. Tema pension jääb alla 400 euro.
„Vannitoast ei saa ju põrandakütet välja lülitada, sest siis külmub veetorustik ära,” sõnas ta ja naeris, et tal on vähemalt võimalus talveks soojale ja odavale maale poja pere juurde elama minna.

Kui palju elektriarve tegelikult suureneb?

Elektriarve koosneb kolmest komponendist: elektrienergia, võrgutasu ning riiklikud maksud ja tasud ehk elektriaktsiis, taastuvenergia tasu ja käibemaks. Elektri võimalik hinnatõus mõjutab ainult elektriarve ühte osa ehk elektrienergia komponenti. Võrgutasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu suurus hinnatõusust ei muutu. Eesti Energia elektri turuhinda kuidagi ei reguleeri, elekter on alates 2013. aastast Eestis turukaup ja selle hind tekib Põhjamaade ja Baltikumi elektribörsil nõudluse ja pakkumise suhtena. Võrgutasu on kulupõhine ja seda kontrollib konkurentsiamet. Riiklikud maksud kehtestab riik.
Keskeltläbi jagunevad elektriarve hinnakomponendid järgmiselt: ligi kolmandik elektrienergia, ligi kolmandik võrgutasu ja ligi kolmandik maksud. Näiteks ettevõtetel on võrgutasu osakaal koguarves väiksem ja koduklientidel suurem.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli keskmine elektri turuhind Eestis 41,9 eurot megavatt-tunni kohta. Finantsturul kaubeldakse järgmise aasta esimeseks kvartaliks aga hinnaga ca 55 eurot megavatt-tunni eest, samas võivad hinnatipud olla mitu korda kõrgemad. Seega võib tulevikutehingute pealt praegu prognoosida elektri turuhinna ca 30% kasvu järgmiseks talveks.
Näide: pere majapidamises kulub elektrienergiat keskmiselt 550 kWh kuus, mille eest maksab pere praegu kokku u 70 eurot, sellest 30 eurot elektrienergia eest. Kui realiseerub praegune tulevikutehingute pealt tehtud prognoos, siis kasvaks saabuval talvel elektriarve sama tarbimise korral kokku 9 euro võrra kuus (1,3x30 EUR=9 EUR).
Teine näide: väikeettevõttel kulub tootmiseks elektrienergiat keskmiselt 1000 kWh kuus. Käesoleva aasta esimese kvartali keskmist elektri turuhinda arvestades kuluks tal kuus elektrienergia peale 41,9 eurot. Järgmise aasta esimeseks kvartaliks võib aga hetkel prognoosida finantsturul kaubeldavate tehingute pealt hinda 55 eurot megavatt-tunni kohta, seega kasvaks elektrienergia komponent arves 13 euro võrra.

Kaarel Kuusk, Eesti Energia meediasuhete juht

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 12/07/2018 08:57:49

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia