Apteegid pakuvad küll suures valikus ravimeid, aga paljusid populaarseid ravimeid neis siiski pole. Foto: LõunaLehe arhiiv

Proviisorid selgitavad, miks me mõnikord ei saa tohtri kirjutatud ravimit samal päeval apteegist välja osta ning miks meie apteekides on ida poolt pärit populaarsetest ravimitest müügil vaid murdosa.

Võru Väikese apteegi juhataja proviisor Marika Timpka ütles, et retseptiravimeid, mida soovijale ei ole vahel kohe võimalik müüa, on seinast seina.
Kevadel ei olnud apteegil kohe ostjatele võimalik anda nohutablette ja nahasalve. Kuulsaimat siinkandi ravimit eetrit ei saa meie apteekidest juba mitu aastat, sest selle sisseostmine lõpetati – eetrit ei tohi enam müüa.
Võrreldes retseptiravimitega saab käsimüügi ravimeid kergemini asendada, sest nende valik on väga lai.
„Ravimite puudumise taga on mitu põhjust, üks võib olla registreerimislubade uuendamise veniv protsess,” ütles Timpka. Ta nimetas teise põhjusena turu väiksuse. „Firmade esindajad ei pruugi tellimisel Eestile vajalikke koguseid õigesti hinnata,” täpsustas ta.
Lisaks nimetatuile lisandub tootjatelt järjest uusi ravimeid. „Kui ühe firma ravim otsa lõpeb, ei osata kohe sama toimega teise firma ravimit tellida,” selgitas proviisor Timpka.
Euroopa Liidu riikides välja kirjutatud retseptid kehtivad ka Eesti apteekides.
Timpka sõnul tegeletakse praegu sellega, et teiste Euroopa riikide patsiendid saaksid oma riigi digiretsepti alusel Eestist ja Eesti elanikud oma digiretseptiga teiste Euroopa riikide apteekidest ravimeid osta.

Venemaa toodetest

Venemaa toodetest küsitakse Timpka sõnul kõige enam põletikukuvastast Višnevski salvi. „Apteegid ise Venemaalt midagi tellida ei saa, saame hulgimüüjatelt neid Venemaa ja Ukraina tooteid, mida on lubatud Eesti apteekides müüa,” selgitas ta.
„Räpina apteeki tellisime Višnevski salvi siis, kui Eestis võis ida pool toodetud ravimeid veel müüa,” ütles Malle Rätsep, Räpina apteegi juhataja.
Ta lisas, et sama kehtib ka streptotsiidisalvi ja astelpajuküünalde kohta, sest ka need on Eestis müügiloata tooted.
Proviisor Rätsepa sõnul saab soovija nimetatud kolme toodet ka praegu, kuid sel juhul peab tohter saatma patsiendi rohuvajaduse kohta taotluse ravimiametile, kus taotluse täitmine otsustatakse. Kogu protsess võtab aga kaua aega.
Ravimi Eestis registreerimiseks peab tootja esitama vastavad dokumendid ja näidised ravimiametile, kus otsustatakse müügiloa andmine.
„Ravimitele kehtivad ranged euronõuded, mida tootjad Venemaalt ei võta ehk vaevaks täita,” nimetas proviisor Rätsep põhjuse, miks meil Venemaa ravimeid on ülinapilt.
Ta on inimestelt kuulnud, et ida poolt saab mõnda ravimit, nagu antibiootikume, ka meie tohtrite retseptiga. Nende ravimite kasutamise eest vastutab ostja ise.
„Rahusteid ja teisi psühhotroopseid ravimeid ei saa ka Venemaalt retseptita osta,” lisas Malle Rätsep.

Käiakse ise ja tellitakse apteeki

Piiriäärsed elanikud käivad teistest sagedamini lõuna ja ida pool ning lähevad ka seal asuvaisse apteekidesse.
Ave Maileht elab Vastse-Roosas Võrumaal. Tema koduõuest on Ape keskusse kolm kilomeetrit. „Nii nagu mul on Ape toidupood kodupood, käin vajaduse korral ka sealses apteegis,” ütles ta.
Maileht sõnas, et Ape apteegist saab loomulikult kõike seda, mis on käsimüügis. „Paar aastat tagasi ostsin paberretseptiga Ape apteegist antibiootikumi,” sõnas ta.
Tänavu Maileht veel Ape apteegist midagi retseptiga ostnud ei ole. Ta lisas, et käib ka Varstu apteegis.
Varstus on apteek avatud teisipäeval ja neljapäeval. Seal töötav proviisor Lagle Tikk ütles, et kuna apteegis on valik väike, ei saa kõiki vajalikke ravimeid kohe. „Tellin soovijatele alati rohud Võrust,” lausus Tikk. Ta lisas, et teisipäeval tellitud ravimid saavad inimesed juba neljapäeval Varstust kätte.
Sirje (perenimi toimetusele teada) elab Venemaa piirist 20 kilomeetri kaugusel Räpina vallas. Kord kuus käib ta ida pool ja astub sisse ka apteeki.
„Olen sealt ostnud Višnevski salvi, tsitramooni, paratsetamooli ja diklofenakiplaastreid, sest esimest ei ole meie apteekides ja teised on ida pool odavamad,” rääkis Sirje. Ta on tähele pannud, et ida pool müügil olevad Euroopa riikide ravimid on ka seal kallid.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 19/07/2018 09:49:57