Andres Mäevere

Kui väita, et eesti rahvas on üks üdini uskmatu rahvas, siis on selles vaid pool tõde. Aga isepäine ja kangekaelne on see rahvas alati olnud juba läbi aastatuhandete. Kui Breemeni peapiiskop Adalbert ca aastal 1062 määrab eestlaste ja kurelaste piiskopiks munk Hiltuini, siis kartes oma hingeõnnistuse pärast „väärjumalate ägedate teenijate“ seas Hiltun loobub oma ametist. Küllap on rahvale tol ajal olulisemad omad hiied, ohvrikivid, haldjad ja allikad ning nende juurde kuuluvad tõekspidamised. Võõrasse ei suhtuta sugugi heasoovlikult.
Tänapäevaks on prioriteedid oluliselt muutunud. Ostetakse usinalt Pauksoni astroloogilist abimeest, tuntakse kõhedust ja hirmu, kui peegel katki läheb või must kass üle tee jookseb. Nii mõnigi kord pöördutakse abisaamiseks või lihtsalt uudishimust teadjameeste, nõidade poole. Kui ei oleks mingit usku asjasse, kas oleks siis mõtet kõike seda teha. Tundub, et kusagil südamepõhjas on siiski tõekspidamine, nagu eksisteeriks meile nähtava maailma kõrval teine, nähtamatu, samas aga meid vahetult mõjutav maailm.
Igal rahval ja usul on sellest maailmast erinev ettekujutus. Siin on kodus vaimud, deemonid, inglid, haldjad, kotermannid … ja siia kuulub ka ettekujutus Jumalast.
Kes tahab enda jaoks imelist maailma avastada, sellel pruugib kätte võtta vana ja uus testament. Mõlemad raamatud on täidetud imedega. Ja kui uskuda nõidadesse, vaimudesse, saatusesse, siis miks mitte uskuda ka inglitesse.
Inglid on Jumala juurde kuuluvad sõnumitoojad, saadikud, teenijad vaimud. Neil on oma hierarhia.
Esimese hierarhia moodustavad seeravid, keerubid ja troonid, kes ümbritsevad Jumalat ja ülistavad teda lakkamatute kiidulauludega.
Teise triaadi kuuluvad ülemused, väed ja võimud, kes juhtivad taevatähti ja loodusjõudusid.
Kolmanda hierarhia moodustavad valitsused, inglid, peainglid,
Nimeliselt on nimetatud seitse peainglit: Miikael, Gabriel, Raafael, Uriel, Chamuel, Jophiel ja Zadkiel.
Kuid inglite hulka kuulus kord ka Saatan, ingli nimega Lucifer. Peale vastuhakku Jumalale on temast ja temaga ühinenud inglitest saanud pimeduse sümbol. Samas aga kujutada Saatanat saba ja sarvedega ei ole sugugi korrektne. Hea pildi Saatanast annab Mihhail Bulgakov oma raamatus „Meister ja Margareta“. Selle lõpp, Saatana lahkumine maailmast, on imposantne.
Kristlik pärimus tunnistab, et igale inimesele on antud ristimises oma kaitseingel, kes saadab teda läbi elu. Nii ei ole me kunagi üksi ja mida silmaga ei saa näha, seda peab õppima südamega tundma.
Võru lastefestivalil on Võru kogudusel avatud Ingli kohvik-töötuba. Astu sisse, tunne rõõmu meisterdamisest, räägi oma kogemustest inglitega ja võta kaasa oma nähtav väike ingel.

 

Autor: Andres Mäevere, Võru Katariina kiriku koguduse õpetaja
Viimati muudetud: 26/07/2018 08:01:08