Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagu-Eestis algavad radooniuuringud

Radooni mõõtmine.

Eesti Geoloogiateenistus on alustanud radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmist Põlva- ja Võrumaal ning Tartumaal Melliste ümbruses, vähiriski suurendava ohtliku gaasi mõõtetööd kestavad 1,5 aastat.

Sellega seoses loodab geoloogiateenistus kohalike vastutulelikkusele, et leida piirkonnas sobivaid monitooringupunkte (7-8), kus saaks mõõta radooni aktiivsuskontsentratsiooni pinnaseõhus ning valikuliselt elamute siseõhus kütteperioodil.
Rajatavates monitooringupunktides pannakse maasse 1,5 m pikkused metallist torud, mida palutakse mitte liigutada ega muul moel häirida, et säiliks mõõtetulemuste õigsus. Radoonimõõtmised ise keskkonnaohtu ei põhjusta ning ei mõjuta radooni levikut õues ja siseruumides.
Mis on radoon? Radoon (222Rn – on ka teisi isotoope) on väärisgaas ning ainus gaasiline element loodusliku uraani (238U) radioaktiivse lagunemise reas. Radooni lagunemisel (poolestusaeg 3,8 päeva) tekkiv α-kiirgus välispidiselt suurt ohtu ei kujuta, kuna on väikese läbimisvõimega (selle peatab juba paberileht, inimese nahk), kuid sisse hingates ja süües on radoon kantserogeense toimega ning lisaks radoonile lagunevad organismis ka tema tütarelemendid (Po, Pb, Bi), mis kõik on metallid. Radooni kõrge kontsentratsioon siseruumides on suureks kopsuvähi riskiteguriks. Uuringud on näidanud, et vähki haigestumise risk on tunduvalt suurem suitsetajatel, kuna radooni tütarelemendid ladestuvad suitsuosakestele ning jäävad sisse hingates organismi kindlamalt pidama, suurendades kiirgusdoosi.
Miks mõõdetakse? Vaatamata radooni suurele tihedusele (~ 8 korda õhust tihedam) on see gaas võrdlemisi hästi liikuv ning suudab tungida läbi maapinna ja ehitusmaterjali pragude hoonetesse. Aastate jooksul on paranenud ehitamise ning ehitusmaterjalide kvaliteet. See aga tähendab, et hooned on õhutihedamad ning põranda kaudu hoonetesse levinud radoon jääb sinna pidama. Pinnaseõhu radoonisisaldust teades on võimalik hinnata planeeritava maja radooniriski ning võtta juba ehituse käigus kasutusele meetmed radoonitaseme minimeerimiseks hoone siseõhus. Olemasolevate hoonete puhul aitab sageli hoonete parem tuulutus. Lisaks Eestile pöörab hoonete siseõhu kvaliteedile ja radoonisisaldusele tähelepanu ka Euroopa Liit, et tagada oma elanikele hoonete tervislik sisekliima.
Kuidas mõõdetakse? Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks pinnaseõhus pannakse maa sisse 0,8 m sügavusele terastoru, mille alumises otsas on augud ja mille kaudu pumbatakse emanomeetriga Markus 10 mõõteseadmesse pinnaseõhku ning määratakse sealse radooni aktiivsuskontsentratsiooni. Toru jääb pinnasesse umbes aastaks ning selle perioodi jooksul mõõdetakse korduvalt pinnaseõhu radoonisisaldust. Lisaks sellele tehakse pinnasesse 0,8 m sügavuse kaevis, milles mõõdetakse gammaspektromeetriga looduslike radioktiivsete isotoopide sisaldust pinnases. Peale sellele määratakse pinnase litotüüp ja pinnakatte geneetiline tüüp.
Hoonete siseõhus radooni aktiivsuskontsentratsiooni määramiseks paigutatakse elumajas vähemalt kahte ruumi (üldiselt magamistuppa ja elutuppa) passiivse radoonidetektori, milles olevale α-tundlikule materjalile jätavad oma jälje lagunemisel tekkivad α-osakesed. Mõõteperioodi lõppedes ning peale detektori vastavat töötlust loetakse jäljed kokku ja arvutatakse keskmine radoonisisaldus siseõhus. Mõõteperioodi pikkuseks on kuni kolm kuud ning mõõtmine toimub kütteperioodil (alates oktoobrist), kuna sellel ajal on radooni aktiiivsuskontsentratsiooni tase sageli kõrgem (hooneid tuulutatakse vähem ning aknad-uksed on õhutihedamalt suletud).
Põhjalikumalt radoonist ja selle levikust võib lugeda „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlasest“.
Eesti Geoloogiateenistus loodab mõistvale suhtumisele ning heale koostööle kohalikega.
Küsimuste korral tuleks võtta ühendust Eesti Geoloogiateenistuse vanemgeoloogi Krista Täht-Kokiga aadressil Krista.Taht-Kok@egt.ee. 

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 26/07/2018 08:10:45

Lisa kommentaar