Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ükski etendus ei ole kunagi samasugune

Vasakul pool Getter Kõiv ja paremal Kristel Taal. Foto: Teatriühendus Misanzen

Kaks Antsla tüdrukut – Kristel Taal (14) ja Getter Kõiv (15) – mängivad etenduses „Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu” tegelaskuju Minnat. Noorte neidude armastus näitlemise vastu on suur ning eelmisel suvel said nad võimaluse osaleda Urvaste Villike teatritalu suvelavastuses. Selle aasta augustis mängitakse kriitikutelt tunnustust saanud ja publiku poolt armastatud etendust kümnel õhtul uuesti.
Tüdrukute kehastatud tegelane Minna on Edgar Valteri lapsepõlvesõbranna. Getteri sõnul käisid Minna ja Edgar ühes klassis, kuid üksteist tegelikkuses nii hästi ei teadnud, nii et pigem said nad mängitavas etenduses kokku.
Tüdrukud kirjeldavad Minnat kui toredat ja tublit tüdrukut. „Minna on hästi sõbralik ning üritab Edgari kohta palju teada saada. Minna ülesanne on avada Edgar Valteri olemust,” ütleb Getter. „Minna on julge ja hakkaja viienda klassi tüdruk. Ta julgeb unistada ning selle poolest ta teistest väga erinebki,” lisab Kristel.
Getteri sõnul sarnaneb ta kehastatava Minnaga kõige rohkem selles, et nad mõlemad on maalapsed. „Minna tahtis saada loomaarstiks ning talle meeldisid väga loomad. Mina olin väiksemana samasugune,” räägib Getter. Suurim erinevus on Getteri sõnul see, et Minna elas kaua aega tagasi, vanal ajal, tema ise on aga nutitelefoniga 21. sajandi laps, kes enam nii palju looduses ei viibi.
Kristel ütleb, et tema sarnaneb Minnaga kõige rohkem selles, et ka tema julgeb unistada ning takistused unistamisel teda ei peata. „Kõige enam erineme aga selles, et Minna on kohe hästi julge, kuid päriselus läheb minul selliseks julguseks natukene aega,” räägib Kristel.
Getteri sõnul on tegelaskuju teksti täpne edasiandmine ülimalt oluline, sest etenduses kasutatav kõnepruuk erineb praegusest ning improviseerida ei saa, sest siis paistaks see välja. Eriline detail, mille mõlemad tüdrukud etendusest välja toovad, on hobused, kuid mis täpsemalt selle taga peitub, seda saab näha juba etendusest.
Suveteatri näitlejannadeks said Kristel ja Getter tänu Antsla gümnaasiumi näiteringis osalemisele ja näiteringi juhendaja Anu Silma soovitusele. Getter mõtles enda sõnul pakkumist saades, kas minna näitlema või hoopis malevasse. „Õde pakkus, et võiksin minna malevasse, aga mina mõtlesin, et näitlemisest oleks rohkem kasu, ja otsustasin selle kasuks,” tunnistab Getter.
Kõigepealt tuli tüdrukutel minna kohale teatritallu, kus korraldati katsed. Tol päeval oli teatritalus kolm poissi ja kolm tüdrukut. Alguses nad lihtsalt rääkisid ning pärast seda pidid nad paarides improviseerima lavastaja Helen Rekkori kirjeldatud olukorda tiigi ääres. See oli tüdrukute sõnul ootamatu, kuid lühike ülesanne.
„Ma alguses kartsin seda ülesannet, sest see oli väga oluline selleks, mis edasi saab. Aga kuna ma olen näitlemisega natuke tegelenud, siis arvan, et sain hakkama,” ütleb Kristel.
Kuuest noorest näitlejast jäi alles kolm: Getter ja Kristel, kes hakkasid mängima Minna osa, ning Aron Aidla (13), kes kehastas noort Edgar Valterit. Minna rolli valiti kaks osatäitjat seetõttu, et tüdrukutele ei sobinud kõikide etenduste kuupäevad.
Olles rolli saanud, tuli hakata proove tegema. Kõige esimese asjana oli vaja tekst selgeks saada. Selleks käisid Getter, Kristel ja Aron Villike teatritalus. Alguses lihtsalt loeti teksti, seejärel mindi juba lavale harjutama. „Mis välja ei tulnud, selle tegime uuesti,” ütleb Kristel.
Üheks hetkeks tuli iseseisvalt kogu tekst pähe õppida ning siis oligi aeg etendusteks. Tüdrukute sõnul on iga etendus erinev, juba selle poolest, et tegemist on vabaõhuetendusega ja ei tea kunagi, milline ilm võib olla. Etenduses on ka loomad ning Kristeli sõnul võib nende käitumine olla ettearvamatu. Getter toob näiteks, et tormise ja tuulise ilma korral ei saa etenduses öelda, et on ilus suveõhtu. Tuleb kohaneda olukorraga ja teksti vastavalt muuta. Tüdrukud ei saa loota sellele, et Edgar Valterit mängiv paariline teksti ununemise korral nad välja aitab, sest üldjuhul alustab juttu Minna, seega peab tekst korralikult peas olema.
Näitlemise juures meeldib Kristelile kõik ja kõige all mõtleb ta etenduse protsessi. „See, kuidas kõik lihtsalt toimub, kuidas kasvab ning milline see lõpuks on,” ütleb ta.
Getterile meeldib esineda. „Olgu see siis näitlemine, tantsimine või kõne esitamine, aga mulle lihtsalt meeldib esineda,” ütleb Getter. Ta tunneb, et oskab seda ja saab sellega hästi hakkama.
Näitlemisega on mõlemad tüdrukud varem kokku puutunud väga vähe. Nad tegid kaasa oma kooli näiteringi etenduses „Ahjualune”. „Suure suuga ja kogemata rääkisin endale näiteringi etendusse peaaegu et põhirolli,” ütleb Getter. Neiu selgitab, et osa sai ta tänu sellele, et algul rolli kandma pidanud poiss ei õppinud oma teksti selgeks ning Getter hirmutas teda sellega, et kui ta oma osa pähe ei õpi, saab tema selle endale. Nii läkski ja Getterist sai näidendis härra.
Peale suvelavastuses osalemist said Kristel ja Getter näiteringi uuel hooajal võimaluse teha kahekesi mängida sünnipäevateemalises etenduses. Lühidalt öeldes oli näidendis Getteri osatäitjal sünnipäev ning Kristeli osatäitja läks talle külla. Kuna näidendi on kirjutanud internetileheküljele Poogen anonüümne autor, ei tea tüdrukud selle tõelist loojat. Nad muutsid natuke koos õpetaja Anu Silmaga algteksti. Varem umbes kümme minutit pikk olnud näidendist sai kahekümneminutiline näidend ning mõlemad tüdrukud said lisaks näitlemisele ka kirjutamiskogemuse.
Kristelil on näitlemisega suured plaanid. „Ma südamest tahan saada näitlejaks, ma olen aru saanud, et see teekond ei ole lihtne, aga ma üritan ja proovin,” ütleb ta. Selleks et saada näitlejaks, loeb Kristel palju raamatuid, sest ta on kuulnud, et näitlemisele annavad teadmised palju juurde, ja osaleb kooli näiteringis. „Ma tean, et see on küll väike asi, aga see annab esinemiskogemust juurde,” sõnab ta.
Getter ei ole endas veel päris kindel. „See on selline viiskümmend viiekümnele, kas tahan saada näitlejaks, kuid tegeleda tahan ma sellega kindlasti,” ütleb ta.
Lisaks näitlemisele tantsivad mõlemad tüdrukud tantsuseltsis Pärliine, osalevad Antsla gümnaasiumi õpilasesinduse töös, käivad T.O.R.E-s (Tugiõpilaste Oma Rühm Eestis), filmi- ja meediaringis ja Märkajate fotoringis ning aitavad korraldada koolis üritusi. „Õpetajad küsivad, kas nii palju asju ei väsita, kuid tegelikult annavad need energiat juurde,” sõnab Kristel.

 

Autor: Kelli Aia
Viimati muudetud: 26/07/2018 08:22:57

Lisa kommentaar