Heinarull. Foto: Ülle Harju

Tänavu tegid paljud loomakasvatajad enne heina ja alles siis silo, sest kõrrelised valmisid varem.

Eestis on hein tänavu piirkonniti erinevalt kasvanud, kuid hõisata ei ole midagi neilgi, kellel heinasaak veidigi parem.
„Lõuna-Eestis on veidi paremad lood kui põhja pool, sest meie kandis on savikamad pinnad, mis olid kevadel kauem niisked ja andsid niiskust ka taimedele,” ütles Karin Sepp, Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees.
1992. aastast loomi pidava Kõrgemäe talu perenaine Klarika Hirv Lasvalt niisugust heina- ja silotegu ei mäleta. „Igasuguseid päevi on eelnevatel aastatel olnud, pigem rohkem vihmaseid, kuid seda, et meil 1. juuniks on kuiv hein tehtud, ei ole küll varem juhtunud,” rääkis Hirv.
Ta lisas, et kui nad oleksid veidi enam pingutanud, saanuks kuiv hein varju alla juba mai lõpul. Kõigil varasematel aastatel on Kõrgemäel kuiva heina tegu alustatud peale jaanipäeva.
Hirve sõnul andis esimene niide mullusest veidike vähem heina, kuid käimasoleva teise niite kogus tuleb mullusest kehvem.
„Loodame, et saame ka kolmanda niite teha, kuid neljandasse küll ei usu,” sõnas Kõrgemäe perenaine.
Talus on poolsada lüpsilehma ja sama palju noorloomi. Loomad on praegu karjamaal ja saavad nina ette ka mullust silo.
Sepp märkis, et tänavu valmis kõrreline enne ristikut ja seetõttu pidid paljud loomakasvatajad heina enne ja siis silo tegema. Mõnel pool varuti hein juba maikuu lõpul. Silo tegemisega alustati juuni algul.
Neis Eestimaa paikades, kus pinnas on paene ja mullakiht õhuke, ei pääsenud niiskus taimedeni ning seal on olukord heina ja siloga veelgi nigelam.
„Esimesest niitest saadi mõnel pool Eestimaa lõunaosas kätte prognoositust kaks kolmandikku, põhja pool vaid pool prognoositust,” lausus Sepp. Ta lisas, et teisest niitest saab prognoositust heal juhul poole kätte.
Kolmanda niite aeg on augusti algusest kuu keskpaigani ja neljas niide tehakse septembris.
Kui põud jääb kestma, venib kolmanda niite algus, sest praegu ei ole heinamaadelt midagi võtta. Neljandat niidet ei pruugi saadagi.
Karin Sepa sõnul põud veel loomi tapamajja ei vii, kuid kiratsemise aeg on küll tulemas.
Abikäe saavad loomakasvatajatele ulatada püsirohumaade omanikud. „Kui PRIA-lt toetust saavail püsirohumaade omanikel on vähegi võimalik rohi jätta purustamata ning lasta see niita loomakasvatajel, saavad viimased vanaks läinud heina loomadele allapanuks kasutada,” soovitas Sepp.
Juba praegu ei ole osal karjamaadel loomadel midagi näksida ja palavusega on loomad laudas, kus loomakasvatajad panevad neile ette kas mullu või tänavu varutud silo.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 26/07/2018 08:38:44